Esimene tutvus Kornluthiga ja meeldiv sealjuures. Kuigi on ka pisut nõrgemaid jutte, kujundab hinde emotsionaalne sümpaatia, mis kirjutamisviisi, teemade ja ideede läbi autori suhtes tekkis. Ei oskagi nagu võrrelda, stiil küllalt isikupärane ja värske. Seda ka tänapäeval. Juba ainuüksi lugude nagu “Time Bum”, “The Adventurer” ja “The Events Leading…” tuleks kogumikule viis panna.
Tegemist siis Kornbluthi best of’iga, jutud 1941 – 57. Ei ole kõige kergem lugemine, seda küll. Nii ideede kui keele poolest. Loo pole eriti lineaarsed, algavad tavaliselt kuskilt sündmuste keskelt, on aga ropult hästi läbimõeldud ja kirja pandud. Ideed ise vast tüüpilised sajandi keskpaiga ulmele, veidi moraliseerivad ja osalt naiivsedki. Küll aga, nagu öeldud, on miskit väga sümpaatsed nende juures. Läbitunnetatult konstrueeritud, liigset vahtu vältides, piisavalt keerukad, et lugeja kaasa mõtlema panna, küllalt intrigeerivad, et igav ei hakkaks. Kuidagi tunda ka, et mees pole kirjutamise juures kõhelnud ega kahelnud, teadis täpselt millest ja miks kirjutab. Sekka huumorit ja õudust, näiteks “Kazam Collects” ongi rohkem horror, SF alatooniga.
Pealtnäha kerglasemad jutud töötavad hiljem edasi, kuna kajastavd igihalhaid teemasid. “Little Black Bag” – et pole tänapäeva inimene tulevikus toodetud headusega midagi peale hakkama, rahahimu lööb kõlbluse üle. “The Events…” – kui raske on leida täiesti kasutut inimest aga neid siiski on, lugu ise põrguliklt mõnus ajasilmuse käsitlus. “Time Bum” on ajapolitsei vastutusrikkast tööst, inimeste kergeusklikusest ja jällegi rahahimust. "Shark Ship" käsitleb religiooni teemat... Üldiselt tuleks soovitada, aga tegu vist autoriga, kes paljudele ei pruugiu meeldida.
Tegemist siis Kornbluthi best of’iga, jutud 1941 – 57. Ei ole kõige kergem lugemine, seda küll. Nii ideede kui keele poolest. Loo pole eriti lineaarsed, algavad tavaliselt kuskilt sündmuste keskelt, on aga ropult hästi läbimõeldud ja kirja pandud. Ideed ise vast tüüpilised sajandi keskpaiga ulmele, veidi moraliseerivad ja osalt naiivsedki. Küll aga, nagu öeldud, on miskit väga sümpaatsed nende juures. Läbitunnetatult konstrueeritud, liigset vahtu vältides, piisavalt keerukad, et lugeja kaasa mõtlema panna, küllalt intrigeerivad, et igav ei hakkaks. Kuidagi tunda ka, et mees pole kirjutamise juures kõhelnud ega kahelnud, teadis täpselt millest ja miks kirjutab. Sekka huumorit ja õudust, näiteks “Kazam Collects” ongi rohkem horror, SF alatooniga.
Pealtnäha kerglasemad jutud töötavad hiljem edasi, kuna kajastavd igihalhaid teemasid. “Little Black Bag” – et pole tänapäeva inimene tulevikus toodetud headusega midagi peale hakkama, rahahimu lööb kõlbluse üle. “The Events…” – kui raske on leida täiesti kasutut inimest aga neid siiski on, lugu ise põrguliklt mõnus ajasilmuse käsitlus. “Time Bum” on ajapolitsei vastutusrikkast tööst, inimeste kergeusklikusest ja jällegi rahahimust. "Shark Ship" käsitleb religiooni teemat... Üldiselt tuleks soovitada, aga tegu vist autoriga, kes paljudele ei pruugiu meeldida.