Saksamaa. Kusagil mägede vahel asub org ja orus küla Freihausgarten. See on täielik kolgas, mida muu maailmaga ühendab vaid kord päevas peatuv rong. Aeg oleks nagu seisma jäänud - kohalikud on nagu ajaloost välja astunud, võõrastesse suhtutakse vaenulikult. Et ajamääruseks peaks olema 1970-ndad, ei tundu sellise eraldatud kogukonna olemasolu tihedasti asustatud Saksamaal just üleliia tõenäoline. Oleks 100 aastat varem, siis ehk... Aga olgu. Autor on Saksamaal sündinud, eks ta teab neid asju. Rongi pealt saabub Herbert, nooremas keskeas mees, kes seab end sisse kohalikus võõrastemajas (kus ta on loomulikult ainuke külastaja). Kohalikud matsid teda kõrtsis omaks ei võta ja tema ainukesteks kontaktideks ümbrusega on prantslasest hotelliomanik ja kirikuõpetaja. Pikkamisi selgub ka Herberti eesmärk - tema kohvris leidub koopiaid keelatud grimoire´idest ja muust okultistlikust materjalist, mille põhjal on tal alust arvata, et läheduses asuv Dunkelhügel - Tume Mägi - peab olema koht, kus asus kunagi iidne tempel, mida valvasid. Herberti soovid seoses templiga ei saa siiski lõpuni selgeks, tegu ei ole lihtsa arheoloogiga. Herbert tunneb esoteerilisi vormeleid ja tal on kaasas materjale mingi rituaali läbiviimiseks. Üllatusega kuuleb ta, et täiskuu ajal läheb kogu kohalik elanikkond otsekui üks mees unenäolises transis Tumedale mäele mingit jumalust kummardama. Millest ta aga aru ei saa, on see, et mäge on valvama pandud "Elder Sign", viiest kujukesest koosnev pentagramm, ja see, et kui ta ühe neist kujukestest on leidnud, võib mäe seest valla pääseda See, Kes ootab...
Ei hakka siin peaaegu lühiromaani mõõtu (46 lk) jutustuse sisu lõpuni ära rääkima. Mainin siiski, et autor loob tekstis uue Cthulhu Mythose jumaluse Cyäegha, kelle edasisest eksistentsist teiste kirjanike loomingus minul andmed puuduvad. Lugu kulgeb põnevust üles kruttivalt, saavutab kulminatsiooni apokalüptilises kaosekirjelduse, kui Cyäegha mäe seest tõuseb ning Herbertiga üheks saab (lk-d 230-238), ja suubub siis rauge epiloogiga, kus tekib minajutustajast autor, kes annab otsekui nukra tagasivaate Freihausgarteni lähedal juhtunust.
Kui keegi küsiks mult näidislugu erakordselt kõrgetasemelisest õudusest, siis on üks soovitusist kindlasti "Darkness, My Name Is".