Kasutajainfo

Neal Stephenson

31.10.1959-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Neal Stephenson ·

The Diamond Age, or A Young Lady`s Illustrated Primer

(romaan aastast 1995)

Hinne
Hindajaid
2
4
0
0
1
Keskmine hinne
3.857
Arvustused (7)

Alapealkirjaga: Young Lady''s Illustrated Primer. Lugu on väikesest tydrukust ja raamatust. Kusjuures mitte tavalisest raamatust, vaid interaktiivsest. Raamatust mis on koostatud eesmärgiga kasvatada tõelisi noori leedisid (tõsiselt abiks mõte, kas pole?). Nagu igale endast lugupidavale sci-file on siin ka oma läbiv tehnoloogiline pool - sedapuhku nanotehnoloogia. Kujutlege endale ette maailma, kus valdav osa kõiksugu igapäevaelus vajaminevat kraami pannakse atomaarsel tasemel kokku teie kodus, mikrolaineahju meenutavas kodumasinas ja kus õhk on saastatud mitte aegunud transpordi ja tööstuse heitgaasidega vaid mikroskoopiliste sinna/tänna sebivate robotitega. Seda raamatut on nimetatud post-cyberpungiks. Minumeelest see nimetus sobib. Muuseas, esimene mulle kättesattunud Stephensoni raamat. Yldiselt on too tegelane minu jaoks raudselt 97nda aasta leid number 1.
Teksti loeti inglise keeles

Stephensoni raamat särab suurepärase fantaasiaga, autoril on ilmselt kujutlusvõimet kahe eest. Ta ideed nanotehnoloogiast, interaktiivsest kasvatusaabitsast, neo-Viktoriaanlikust Hiinast, ja kollektiivsest intellektist (Dreamers) on suurepärased ja lausa mõnu lugeda. Kahju oli sellisele tulevärk-raamatule "4" panna, õigem oleks 4+. Sest kahjuks on raamatu süzhee lõppkokkuvõttes nõrk ja kehvalt koostatud, ja autor ei suuda oma süzheeliine lahenduseni viia. Raamatu lõpp on kahjuks kehv. Lisaks ei meeldi mulle Stephensoni kirjutamisstiil, ta on kuidagi ülepakutud. Siiski, seda raamatut tasub kindlasti lugeda, sest mis on raamatus hea, on hiilgav.
Teksti loeti inglise keeles

Üks umbes kolmest raamatust, mis mul elu jooksul pooleli on jäänud. Teiste autoriteks Joyce ja Faulkner, nii et hea seltskond tegelt - ainult et kui need kippusid (originaalis) üle jõu käima, siis see puhtalt igavusest. Oma osa sellelgi, et Snow Crash oli väga hea, Zodiac talutav - ju siis ootasin midagi paremat. Omal ajal võis Dickens ju igavesti lahe kirjanik olla - aga aeg on pisut edasi läind. Teeme eksperimendi. Võtame Eesti kirjandusest miski erilise pühaduse, Kristjan Jaagu või papa Jannseni. Loeme end sellesse kõvasti sisse, omandame stiili jne. Ja katsume seda siis rakendada. Kui ei tule muud ideed, võtame ajakirjast Arvutimaailm miski suvalise artikli. Näiteks krüpteerimisest. Jutustame selle valitud stiilis ümber, olgu siis "laulu tulise ojana" või kasina kalendrijutuna, milles kooruke ja iva. (Kuhu jääb ulme? Hea küll, mõtleme ennast ajas kaks aastat tagasi, siis peaks materjal küllalt uudne olema...) Piisavalt perverssne tulemus peaks olema garanteeritud. Ainult et keda see huvitab? Steam Punk (ka Baxteri kohta pruugituna, kes kipub kah mingi eriline äpu olema) on mingi värdjalik termin. Antud juhul pole asjal (edasiviivat) auru, rääkimata pungist. Punk on elujõuline, Diamond Age mitte. Loomulikult on see ainult minu tagasihoidlik arvamus.
Teksti loeti inglise keeles

Kui mõni raamat võib liiga pikk olla, siis see on kindlasti üks neist.

On toredaid fantaasiavälgatusi ja muidu mõnusaid kohti, aga kahjuks tuleb end nendeni visas töös välja närida. Artifex John Percival Hackworthi jaht poolmüstilisele Alkeemikule kipub enamjaolt tütarlaste kasvatamise praimeri tahaplaanile jääma, ja lõpptulemusena tekitab kogu keeruline kombinatsioon tunde, nagu oleks mingi idamaisem filosoofiline aspekt loost kahe silma vahele jäänud. Aga üle lugeda ka ei jaksa.
Ülesehituselt suht huvitav. Tegevus algab absoluutselt kõrvalise kuju seiklustega, kelle oma nõmedusse maha lastakse koolda. Ja siis tuleb kenasti väikekodanlikus rahus sisse järgmine liin... etc. Oleks ka minul peaaegu pooleli jäänud....
Hindeks neli. Siiski huvitav ja nutikas raamat ja ei jäänud lõpuni lugemata....

Teksti loeti inglise keeles

Pärast siintoodud arvamuste takseerimist otsustasin raamatu üle lugeda - et kas ongi nii ebaveenev ja igav ja arusaamatu... Pean tunnistama, et teist korda oli veel parem. See teos imeb... endasse sellise väega, mis tundub lausa ohtlik. Stephenson tõestab end taas, sedakorda võimelisena dickenslikuks stiiliks ja rafineeritud keelekasutuseks, mis ometi pidevalt lehte keerama sundivat süþeed teragi tüütumaks ei tee. Võib-olla on "viga" selles, et nanotehnoloogia rakenduslik perspektiiv on mind juba ammu paelunud. Stephenson on loonud nanotehhile rajaneva tuleviku, mille intrigeeriv ühiskondlik korraldus ei luba seda rangelt ei utoopiaks ega düstoopiaks liigitada. Annaksin hea meelega rohkem kui viis punkti, aga ei lubata.
Teksti loeti inglise keeles

Päris huvitavaid mõtteid oli selles teoses, nii nanotehnoloogia rakendamisest kui ka selle mõjust ühiskonnale. Kahjuks ei olnud see raamat aga kogus oma ulatuses haarav. Raamatu sündmuste arengu tempo oli kuidagi hüplev. Algas kõik suure kärtsu ja mürtsuga, nii et ei pannud tähelegi kui sada lehekülge oli loetud, aga siis tõmmati tempo täiesti maha ja järgneval paarisajal leheküljel pakuti paljuski ainult ilusaid kirjeldusi. Kõik selleks, et lõpus tempo uuesti üles kruttida ja kiire ning kokkusurutud lõpplahendus pakkuda. Keskmine osa oli liiga pikk ja vaevarikas, et teosele maksimum hinnet anda.
Teksti loeti vene keeles

Alguses lugesin umbes kolm lehekülge ära ja midagi väga lubavat selles küll ei olnud. (ilmselt on selles süüdi too üsnagi mõttetu kuju Bud). Jätsin raamatu umbes kaheks kuuks ajaks riiulisse tolmuma ja võtsin ta üsna juhuslikult Edasi läks paremaks. Phyled, neoviktoriaanlus, konfutsianism, nanotehnoloogia, mateeriakompilaatorid jne on kõik väga viis. Ideedest mehel puudu ei tule, nood on aga teatavasti viis kopikat pangetäis. Teostus annab aga samas soovida, olles küll huvitav alguses ja lõpus, aga samas keskel kombineerides hüplikkuse ja monotoonsuse - kuidas täpselt tal see õnnestus, ei mäleta - sama võib ütelda ka keskosa sisu kohta, ometi lõpetasin raamatu vaid veidi aega tagasi. Tegelaskujudest on õnnestunud too kohtunik, mees, keda ma oma barbaarsuse tõttu Dr. X-iks nimetan, Miranda ja too pika nimega inglise lord - kõrvaltegelased, ühesõnaga. Peategelased John Hackworth ja Nell olid kahjuks suht igavad, tõsi, Nelli puhul on kompensatsiooniks tema Primer, mis on isegi päris huvitav lugemine. Kahjuks moodustas suurema osa just nende kahe ringisebimine.Muidugi tuleb mainida ka raamatu inglise keelt, mis nõudis sõnaraamatu üsna sagedast kasutamist - vahend, mida mul harilikult ingiskeelsete raamatute puhul läheb vaja ehk kord raamatu jooksul, kui sedagi -ja isegi sõnaraamatus ei olnud kõiki sõnu, kusjuures ma ei räägi uussõnadest, vaid lihtsalt formal englishi omadest. Aiman, et siin on tegu kah selle viktoriaanlusega ja seepärast sellist keelt kasutatud on - iseasi, kas ta lugemise paremaks või halvemaks muudab - üheltpoolt on stiilne küll, aga teisest küljest on sõnaraamatust järgivaatamine kaunis tülikas. Muuseas, huvitav, kuidas seda raamatut eesti keelde tõlkida oleks - just stiili mõttes. Eesti keeles oleks selliseid lausekonstruktsioone ja väljendeid vist üsna raske leida. Tervikuna saab raamat nelja. Liiga pikk,samas pikkust ei saa talt kah maha võtta oma hüplikkuse tõttu ja see pikkus viib monotoonsuseni, mis hinde alla kisub. Kuid kõrvaltegelased ja ideed olid sellegipoolest head ja seepärast alla nelja ei saa ka panna.
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2021
märts 2021
veebruar 2021
jaanuar 2021
detsember 2020
november 2020

Autorite sildid: