Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Isaac Asimov

02.01.1920–06.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Prelude to Foundation

(romaan aastast 1988)

eesti keeles: «Enne Asumit»
Tallinn «Eesti Raamat» 2004

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
7
6
2
0
Keskmine hinne
3.438
Arvustused (16)
Andri Riid

Kronoloogiliselt Asumi saaga esimene teos. Provintsinolk Hari Seldon on tuletanud erilise matemaatika, millega saab modelleerida hulkade käitumist ajas ja saabub Trantorile imperaatori vastuvõtule. Tore on. Esialgu ei oska Seldon oma leiutisega midagi mõistlikku peale hakata, kuid sellest hoolimata kistakse ta sündmuste keerisesse ja tema elu satub pidevasse ohtu.
Seldoni peamiseks probleemiks raamatu vältel oleks nagu oma matemaatilisele aparatuurile adekvaatse ja sobiva mudeli piiritlemine (kogu impeerium on selleks ilmselgelt liialt tohutu), kuid lahenduskäik jääb erinevate Trantoril pesitsevate inimkultuuride kirjeldamisele kulunud sõnavahu varju.
Lugesin raamatut hetkel, kui olin erialaselt samasuguse mudeli probleemi ees ja fakt, et teadlasest kirjanik on köitva sci-fi asemel kirjutanud odava kosmoseooperi, oli suureks pettumuseks. Häirib raamatu robustne struktuur ja vastassugupoolte suhete koolipoisilik kujutamine. Ainsa olulise plussina nimetaks siin peatükkide avamist väljavõtetega Galaktika Entsüklopeediast, sarnaselt vanale heale Asumi triloogiale.
Analoogiliselt teiste 80ndail kirjutatud Asimovi romaanidega on lõpplahendus kunstlik ja raamatu dünaamikat mitte arvestav. Kirjanikust on saanud kirjutamisrobot.
Teksti loeti inglise keeles
Targo Tennisberg

No tehke, mis tahate, aga kuidagi ei moodusta korralikku tervikut see raamat. Ei tervikut iseendas ega ka sarja ühe osana. Tegevus on muidu täitsa hea, aga pisut häirib see pidev inimestega manipuleerimine, seda isegi Hari Seldoniga, keda klassikalise triloogia põhjal ikka suurmeheks ja geeniuseks sai arvatud. Tegelikult sai see raamat nelja ainult seetõttu, et ma Asimovi fänn olen muidu, kui keegi teine oleks kirjutanud, siis oleksin kolmevarianti kaalunud.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

"Asumi" sari ei hiilga just eriti karakteritekujutuse poolest ning iseäranis Seldon on vahetevahel eriti ebaõnnestunud. Tegemist paistab kohati olema superinimesega, kes valdab vabalt nii kõrgemat matemaatikat kui võitluskunsti ning kel peale kõige muu on veel häbematult hea õnn. Antud teoses ületab teadusliku probleemi lahendamise kergus ning loomulikkus, millega mõistatused hargnevad juba igasuguse heade kommete piiri.

Teiseks on romaan järjekordne näide Asimovit elu lõpupoolel tabanud oma loomingu "ühtehaaramise" ning "unifitseerimise" maaniast -- ta näib justkui kartvat iga lahendust, mis kuidagi ei sobi asimovlikku universumisse, millegipärast ei meeldi talle olla mitme paralleelselt eksisteeriva universumi isa, nagu seda on paljud teised tippkirjanikud. Ses osas võiks tõmmata kauge paralleeli Balzaciga, kes muidugi oli tunduvalt kaugemaleminev selles taotluses. Antud teoses ilmneb see robotite sissetoomises, mis minu arust ei sobi "Asumi" sarja põhimõtteliselt, kuna sarja esimesenakirjutatud raamatutest kumab väga selgelt läbi juhtmõte, et inimkond on tegelikult ainus tegur, mis iseenda saatust määrab -- psühhoajalooline ettemääratus jätab näiteks loodusõnnetustest põhjustatud hälvetele väga vähe ruumi.

Teose suureks plusspunktiks tuleb aga lugeda Trantorit -- Galaktika Impeeriumi suurejoonelise pealinna kirjeldamine on Asimovil tõesti hästi õnnestunud.

20.06.2006: Hinne alandatud "neljalt" "kolmele". Nimelt hakkasin mõtlema paralleeli peale "Asumi ja Maaga". "Asum ja Maa" on tõeliselt vilets üllitis, sisuliselt kosmiline turmismivoldik, milles suur osa auru kulub erinevate maailmade kujutamisele, kuhu reisiseltskond satub. Noh, umbes nagu "80 päevaga ümber maailma". Iseenesest polekski sest midagi, aga romaani põhiliin kipub niimoodi kaduma minema. Käesolev teos tegelikult kordab sama ülesehitust, ainult et ühe planeedi piires. "Eelmäng Asumile" on küll veidike parem kui "Asum ja Maa", aga skeemi ennast, sihitut tõmblemist kaunite vaadete nimel, pean ikkagi laiduväärseks.
Teksti loeti inglise keeles
Jaanus Trolla

Venis ja venis. Tunduvalt parem oleks olnud kui lugu veidi lühem oleks olnud. A vahest sõltus honorar sõnade rohkusest või oli viga tõlkes. Igastahes oli "Asum" parem lugeda. Kas tasus roboteid ja asumit kokku siduda, ei tea. Ootasin Asimovilt veildi enamat.
Teksti loeti vene keeles
Elläi Tuulepäälse

Sisuliselt esimene osa, aga lugeda seda esimesena ei soovita. Liiga palju ütleb ära asjade kohta, mida alles tahaks avastada. Ilmumise järjekorras on palju põnevam.

Köitis supermeheks saamise lugu (läbi naiselemendi, mis to`st, et naine robot). Robotid on Asimovil läbivalt inimkonna toimemehhanismide hoidjatena tegevuses ja nende sissetoomine psühhoajaloo sünni juurde ei ole loomuvastane. Pigem tekib rõõmus äratundmisefekt. Muidugi on Asimovi Universumis see saatuslik viga, et autor on üldistusvõime andnud ainult ühele tegelasele mustmiljonist. See on sama ebaloogiline käivitav fakt kui kotkaste appi kutsumata jätmine Tolkini suursarjas. Umbes nii: miljarditel inimestel võib ju lambike süttida, aga ainult Seldonil aitasid robotid asja käima panna. Muidugi jääb alati võimalus, et ülejäänutel oli universumi pärast südant valutada kama kaks. Aga selleks ju kirjandus ongi, et fantaseerida.
Teksti loeti vene keeles
Kristjan Ruumet

Oleks "4"-ja pannud, kuid robootikaseaduste heietamise eest saab "3". Muidu oli aga mõnus lugemine
Vaidleks veidi ühele eelpool arvutajale vastu: Trantori kirjeldamine oli halb. Ei kattunud kuidagi minu ettekujutusega "impeeriumi südame ja tugisamba" kohta.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Enamik raamatust oli hea. Pinge oli üles kruvitud ja Trantoril seiklemine põnev, välja arvatud Mycogeni tüütu kirjeldus. Kui aga selgus, et kõik oli vaid õppeotstarbel lavastatud farss, muutus asi mõttetuks. Lõpuks selgus, et kaks tähtsat tegelast on robotid, mis muutis asja jaburalt paranoliseks. Äkki oli ka Seldon ise robot, ilma, et ta seda teadnud oleks? Võta kinni. Hea, et seekord ilma Gaiata hakkama sai.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Asumi sarja keskpärane raamat (Asum ja Maa suutsin suurte pingutustega läbi närida - see on veel hullem, Asum aga üks lemmikteostest üldse). Mis raamatu juures häiris oli selle mitteusutavus näiteks see, et impeeriumit juhitakse planeedilt, mis ei saa enda juhtimisegagi hakkama - 800 tsooniks jaotatud üksteisest eraldatud tsoonikesega planeet on 25 miljoni maailma võimukese? Ja sisse on toodud totrad naisõigusluse, rassi- ja klassivahede probleemid. Raamat on sellega mõttetult paksuks ja ebakonkreetseks muudetud. Ja oletades tõesti et ka tulevikuühiskonnas on eelpooltoodud mured suurteks probleemideks, siis vähemalt Asumi hilisemates juttudes on need omased eelkõige mandunud ja impeeriumist eraldunud maailmadele mitte impeeriumi võimukeskusele, mida hiljem on bigem kujutatud tohutu bürokraatiamasinavärgina.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Juba 16. lehekyljeks olin otsustanud, et tõlge on silmapaistvalt... hale. Edasine mu arvamust ei parandanud. Mind kui toimetajat lõbustab kurb tõsiasi, et aeg-ajalt võib originaali mõtet vaid ähmaselt aimata - selleks ei piisa lihtsalt halvast tõlkijast, see on juba saavutus.

Raamatut ennast hinnata on sellises olukorras kaunikesti raske. Eks ta veidi punnitatud ole ja armastusest pole Asimov kunagi eriti midagi teadnud. Psyhhoajalugu võib paljugi välja kanda, kuid siin on selle uudsus juba ammu kadunud ja kadunukese seljas ratsutamine pole kuigi ilus vaatepilt. Osalt on kesises muljes muidugi syydi tõlge, ent yhe lõigu piires sujuvalt vaatepunkti vahetamine, nii et selle kandja muutub juba arusaamatuks, on siiski Asimovi bläkk. Lugesin seda kord yrgammu ka vene keeles, aga kas ta juba siis nii vilets oli, ei mäleta.

(Jätke Jaanus Õunpuu nimi endale meelde. Ärge teda tööle võtke. Ärge talle raha laenake. Ärge talle tere öelge. Las sureb kurva ja hyljatuna, nii nagu tema Asimovi hylgas.)
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Peale ühe teise kirjaniku tetraloogia lõpetamist tundus Asumi saagaga otsast alustamine ja eriti sarja esimene osa meeldivalt kerge lugemisena. :)

Eriti lahe oli questi episood, kus ajaloolane Dors Venabili võitleb mängleva kergusega kümne mustlasest noakangelasega ja Raych teda sõna otseses mõttes suu lahti imetleb. Väga värvikalt ja kaasakiskuvalt kirja pandud!

Hindeks panen "nelja" sellepärast, et teoses polnud ühtegi põrutavat ideed - eelmistest (või järgmistest) "Asumitest" oli suht selge, millega asi lõppeb (või algab :)).
Erinevalt paljudest kaasarvustajatest ei arva ma, et robotite sissetoomine Asumi sarja kuidagi lahjendanud oleks. Soovitan lugeda saaga viimaseid osi, mis selles suhtes vägagi põhjalikult argumenteeritud selgitusi annavad.

Arvustuse alguse juurde veelkord tagasi tulles - tekkis kahtlus, kas mitte too nimetatud kirjanik üht-teist Asimovilt maha ei viksinud... Näiteks "õhkija" ja "surmasaua" tööpõhimõtted on kahtlaselt sarnased, samuti võib mingeid paralleele tõmmata Galaktikaimpeeriumi ja Inimkonna Hegemoonia vahele. Samas on üsna loomulik, et suured kirjanikud üksteist mõjutavad.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lugu oli hea, sai päris mõnuga lugeda. Kaks asja millest oli veidi kahju, et oli nii ja mitte teisiti:

1. Ilma asjata oli Hari nii hea kismamees, see võttis ära igasugu kartuse et talle võidaks viga teha. Ja põnevus langes selle võrra.

2. Psühhoajaloo sünni koha pealt jäi lugu veidi lahjaks. Oleks tahtnud veidi enam mehe n.ö loomingulisi kannatusi ja pingutusi aduda nii psühho kui ajaloo vallas. Seetõttu ka neli.

Järgneb spoiler, ettevaatust. Robotid olid üllatav ja isegi kergelt ebameeldivalt üllatav lõpplahendus - neid ei olnud ju loo seisukohalt tegelikult eriti vaja. Jäin mõtlema, et milleks üldse ja kuidas on võimalik psühhoajalugu kui miljonid robotid aitavad ja suunavad masinavärki. Ei tea. Teisest küljest - äkki vaid siis ongi võimalik kui robotid aitavad.
Teksti loeti eesti keeles
Tormi Ariva

See pole just eriti silmapaistev lisandus "Asumi" sarjale, kuid ta kirjeldab üht peatükki tolles laiahaardelises inimkonna ja inimlikkuse loos ning seejuures piisavalt hästi, et Asimovil on õnnestunud vältida oma margi täistegemist.
 
Kurb on eestikeelse väljaande juures tõsiasi, et – nagu ka keegi eelarvustajatest liigagi isiklikuks minnes märkinud on – tõlge on tõepoolest kehv, kusjuures ma ei ole selles osas väga nõudlik lugeja ja harva tuleb ette, et ma selle pärast nuriseksin. Palju sagedasem on imetlus ja austus tõlkija vastu, kui raamatus mõnda eriti hästi voogavat lauset loen. Vigu on palju, alustades näiteks sellest, et seal, kus ilmselgelt on jutt hologrammist, kasutab tõlkija järjepidevalt sõna holograaf. Veel rohkem on kahju sellest, et kardetavasti annab Eesti Raamat koos ülejäänud sarja raamatute uustrükkidega ka kõnealuse teose välja samas tõlkes. Raamatut ennast veel väljas ei ole, aga tõlkija nimeks on igatahes märgitud sama nimi, mis juures eelnevalgi tõlkel. Loodetavasti vähemalt kohendatakse viletsat tõlget enne taaskordset väljaandmist.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2023
veebruar 2023
jaanuar 2023
detsember 2022
november 2022
oktoober 2022

Autorite sildid: