Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Foundation and Empire

(romaan aastast 1952)

eesti keeles: «Asum ja Impeerium»
Tallinn «Eesti Raamat» 1989 (Mirabilia)

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
32
11
2
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (45)

Kronoloogiliselt Asumi-sarja neljas, ilmumise järgi teine osa. Peaaegu sama hea kui klassikalise triloogia esimene osa. Koosneb kahest novellist. Ühes üritab Impeerium viimast korda Asumit maha suruda, teises kerkib esile saladuslik Muul, keda Hari Seldon oma arvutuslükati taga kuidagi ette ei suutnud näha. Novellid on pikemad, löövust vähem, kuid lugeda saab.
Teksti loeti eesti keeles

Sama hea kui esimene raamat. Kaks raamatusse mahtunud juttu on läinud isegi sügavamaks kui esimesed lood. Ning teemat on Asimovil õnnestund esialgu ülesmäge minnes arendada. Raamatu lõpus antakse mõista, et Muula püksid pannakse varsti püüli sõeluma. Asumid on kõikvõimsad...sensawunda sees. Jutud ilmusid Astoundingis 1945 ja viimasel Worldconil L.A.-s pälvis Muul romaani kategoorias Retro-Hugo. Teenitult.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jätkub Hari Seldoni poolt kavalal kombel kokku kombineeritud tulevikuajalugu - kuna kõik on jällegi lugenud, siis pole sisuseletusel taas eriti mõtet. Mainida võiks vaid veel üks kord, et jutustamislaadilt on tegu tõesti hea saavutusega - eriti esimese osa puhul, kus kirjeldatakse Impeeriumi viimseid ponnistusi. Taas võib välja tuua moraali - märksa mõnusam on olla väike ja kaval kui suur ja kohmakas.
Teises osas kerkib esile Muul - minu arvamuse kohaselt üks isikupärasemaid ja paremini õnnestunumaid tegelasi Asimovi loomingus üldse. Igatpidi värdjalikuks sündinud õnnetu olevus asumiaegse inimkonna vastu võitlemas - hea idee veel paremas teostuses. Selle värdjalikkusega on muidugi nii, et isegi tänapäeva tehnoloogia abil oleks võimalik olnud enamik neid vigu ära parandada, aga siis poleks loost jälle midagi välja tulnud, seega endiselt maksimumhinne Asimovile, Asumile ja Muulale. Ainus, millest Muula puhul kahju on, on asjaolu, et talle hiljem Gaialt väljaheidetu staatus omistati - asja kogu võlu kadus niiviisi ära, aga see on juba järgmine lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Tore on vaadata, kuidas AI areneb. Esimene lugu on ilus pilt ajalooprotsesside (Seldoni "surnud käe") vääramatust toimimisest. Kui "A1" puhul võis artleda, kas, ja kui palju, on jutte inspireeritud Lääne-Rooma langemisest, siis "A2" manab minu silma ette II MS rindeteated Vaikselt ookeanilt. Tohutud, igasugu relvi täis tuubitud ja soomustatud koletised kündmas lõputuid Avarusi, raevukad võitlused mabuvate dessantidega, soodes, kõrbetes ja lumeväljadel kükitavad ning surevad sõdurid, konditsioneeride vaikne undamine ülemjuhatajate staapides... Ja kõige selle taga matemaatilise rangusega tõestatud psühhoajaloo teoreemid. Mõnus lugemisvara. Teine osa tõstis tunduvalt minu arvamist Heast Doktorist. Võib-olla, et Muul jätabki kunstliku mulje (kuigi reaalses ajaloos võib ette tulla palju veidraimaid tegelasi), see, et AI julgeb "edukalt müüva" teema rööpast välja keerata ja uusi vagusid ajada, on vaimustav. Lasta võidukalt sammuval Asumil, omaenda lapsukesel, armutult lüüa saada (võinuks ju planeeritud tuhandeaastase segadusteaja sisse mahutada n+1 Seldoni Kriisi, mis alati "heade" võiduga laheneksid), nõuab piisavat enesekindlust. Aga sellest, puhuti ülbusega piirnevast enesekindlusest ei jäänud Heal Doktoril iialgi vajaka.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kehtib peaaegu sama, mis "Asumi" kohta. Ent ikkagi ei köitnud piisavalt, et "hea" asemel oleks "väga hea" panna saanud. Esimest korda, kui selle raamatu kätte võtsin, panin ta vist igavuse pärast küllalt ruttu käest ära ja nii ta siis ootas mõnda aega. Uuesti proovides oli ehk natuke parem, kuid ikkagi mitte midagi erilist. Samasugune ümar nagu Asumgi. Täiesti neljavääriline raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Mis siin ikka lobiseda. Mulle meeldis.Muidugi oleks võinud ju tahta, et tegevus sutsu äkilisem oleks olnud: sõda ja surma ja kõik need teised sõnad. A ei kurda.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis vähem kui "Asum". Asi läks loogiliselt edasi. Kui Seldoni projekt oleks jätkunud oleks muidugi veel igavam olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan on muutunud, nagu kogu eesti keeles avaldatud triloogia, klassikaks. Sarjal on varastele ulmeromaanidele omaseid puudusi: ühemõõtmelised tegelased, mitteusutav ajalooline areng jne. Kuigi raamatu sisu on üsna ununenud, ei ole mul aega seda teistkordselt lugeda. Sedavõrd palju häid raamatuid on veel riiulil ootamas. Seega 3
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis. Annaks isegi üle "viie", kui saaks. Olen tegelikult päris mitu korda käesolevat raamatukest lugenud. See näitab, et tegu on millegi heaga. Kui võrrelda "Asum'iga" siis ütleks, et sama võimas. Eks need tegelased olid jah sellised suhteliselt lihtsad ja mitte eriti erilised, aga lugu ise oli ju ometi päris vinge.... minu arvates. Ma vaidleks natuke eelkirjutajale vastu: minu meelest oli küll "midagi suurt, midagi head". Kuid njah, see on tegelikult selline subjektiivne värk (kellele meeldib, kellele mitte). Raamatu esimene osa näitas, et Impeerium on Asumiga ühel pulgal, vaata et nõrgemgi. Teises osas oli ikka ilge tüng, et Asum, mis eelmistes osades oli päris suureks ja tugevaks muutunud, sai miski ühe värdjaliku Muula käest peksa nagu koer. Mis siin ikka enam jutustada, panen "viie" paari plussiga ära ja kogu lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Tunnistan ausalt, et see raamat ei jätnud nii head muljet kui "Asum", ent võrreldes paljude teiste autorite teostega, oli ta siiski klass omaette. Tundub nii, et Asimov on siin üritanud juba ka veidi inimlikkumaid tegelasi mängu tuua, kes ei ole lihtsalt mingid tühjad olendid (sellised paistsid mulle "Foundation`i" tegelased, kellel emotsioone vist ei olnudki), vaid kes suudavad ka tunda. Kirevamaid ja mulle sümpaatseimaid tegelasi oli Muul, kes oli igati hästi kirjeldatud ning kelle "kurb" saatus meele kurvaks tegi. Et kõik suured vallutajad varem või hiljem langema peavad!!!
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin raamatut kätte võttes saada positiivse elamuse lugedes Asumi võidukäigust, universumi vallutamisest ja vaprate kangelaste vägitöödest :-)

Algul paistiski kõik tore aga... raamatu lõpuks oli õnnenaeratus mu näolt kadunud ja heldimuspisarad jäid ka seekord pühkimata.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks jäi Seldonit väheks! Kohati kippusid Asimovi igipuudused liialt häirima, aga Muul oli asjalik tegelane ja päästis päeva. Raamat on üsna värvikas, fantaasiat Asimovil puudu ei jää. Keerulisemad skeemid tegevuse taustal on kah justkui paigas...aga "neli" siiski.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis on ta nõrgem kui "Asum", sest Asimov arvab, et lõppkokkuvõttes jääb demokraatlik ühiskond totalitaarsele alla (igas riigis tuleb lõpuks võimule totalitaarne klikk). Samuti häirib, et Asimovil on kõik head tegelased suitsetajad ja kõik mittesuitsetajad halvad.
Minu sümpaatia kuulub Muulale. Tema asemel oleksin ma Seldoni surnud käe oma propaganda teenistusse pannud: oleksin rääkinud, et Muula juhtimisel täidetakse Seldoni plaan ennetähtaegselt (väga punaselt kõlab, mis siis).
Teksti loeti eesti keeles

Igati uhkem, kui esimene osa... See impeeriumlik kindral, kes surnud käe vastu võtlusesse asus, taas Impeeriumit au sisse tõsta yritas... Ta oli lihtsalt sympaatne... mul hakkas temast kahju... Ja kahju oli ka Muulast, kes oli yksi, nii yksi... Olles juba harjunud sellega, et Muul on see ylisuperpaha, ja imestades tasahilju happy endi võimalikkuse yle, oli lõpp ikka suureks ning meeldivaks Yllatuseks.

Siin raamatus on juba tegelaskujud... ja mõned on neist isegi huvitavad. Mitte ainult kindral, mitte ainult Muul, vaid ka mässuline Asumi ametnik. Kõik nad on hästi välja joonistatud tegelaskujud. Lugu ei ole enam puhas matemaatika, vaidinimlik lugu yhest plaanist ja selle saatusest.

Kusjuures... selle loo lõpus tekib tunne, et asi on nyyd lõpetatud. See koht on minu jaoks Asumi sarja loogiline ots. Mis tuleb hiljem, on juba muu lugu, kuigi mitte sugugi paha. Aga Asum leab oma lõpu Muula käe läbi ja ta ei synni enam kunagi.

Teksti loeti inglise keeles

"Asum" ja selle järjed moodustavad kahtlemata ulmekirjanduse põhialustalad. Aga hiljem kirjutatud SF raamatute hulgast leiab arvukalt paremaid.
Teksti loeti eesti keeles

paistab, et ma ei ole siiski päris ainuke, kellele Asum ja Impeerium ei meeldinud. Minu jaokks jäi jutu voolavus väiksemaks kui esimeses osas, Muul tegelasena ei mmeedinud kohe üldse. Ehk oli viga lugemise ajas, kuigi 1989 oleks pidanud juba piisavalt täiskasvanu olema. Kunagi sunnin end seda üle lugema, ehk siis suhtumine muutub.
Teksti loeti eesti keeles

Esimesed kaks ilmunud asumi lugu (vastavalt siis sarja kolmas ja neljas raamat) on imho sarja tugevaimad. Maitse asi muidugi, aga kellele meeldis "Asum", sellele meeldib ka "Asum ja Impeerium".
Teksti loeti eesti keeles

Selle osa kohta ütleksin kirjeldamiseks kaks sõna - ettearvatav ja ettearvamatu. Ettearvatav oli selle idee - inimesed, kellel on võimu oma püha eesmärgi tõttu langevad oma ülbuse tõttu sama madalale, kui ollakse tänapäeval. Tähtsaimaks on võim, raha, mugav elu. Võitlus parema Impeeriumi nimel ei ole enam peaeesmärk, vaid julgestus. Julgestus, mille pani paika Seldon ja mis kaitseb neid saatuse löökide eest. Ja siin tuleb mängu ettearvamatus - Asumis ja suuremas osas Asum ja Impeeriumis kiidetakse Seldoni tarkust ja eksimatust, Asumi vägevust ja võitmatust, teiste planeetide tühjust Asumi kõrval ja see toobki mängu ettearvamatuse. Inimene harjub ära sellega, elab kaasa ja äkki hüppab Seldon välja ja virutab kõik uskumused vastu maad. Ja just selle pärast panen ma viie. Just selle pärast, et raamatut lugedes mõtlesin tihti, et millest ta küll veel kirjutada saab? Kuid ta kirjutas ja kirjutas hästi ja huvitavalt. Mida veel tahta?
Teksti loeti eesti keeles

"Asumi ja Impeeriumi" näol on jällegi tegemist raamatuga, mida olen lugenud loendamatu arv kordi, seega on väga raske seda teost just tänases kontekstis hinnata.

Muula lugu mulle ei meeldinud, sest see üksikisiku mõju ületähtsustamine oli kogu eelneva stooriga kokkusobimatu. Annan endale aru, et selles idee peituski, kuid miskipärast oli see siiski ebausutav...

Romaani esimene pool meeldis mulle palju rohkem, sest Kindrali kaotamine oli Seldoni plaaniga igati kooskõlas ja kogu stoori lugejale korralikult ära põhjendatud.

Kokkuvõttes otsustasin hindeks panna ikkagi "viie", sest raamat tervikuna, eriti teise osa lootusetult dramaatiline lõpp, on väga meeldejääv ning lausa kutsub sarja edasi lugema.

Teksti loeti eesti keeles

"Asum ja impeerium" koosneb kahest osast. Esimene illustreerib psühhoajaloolist paratamatust. Paarsada aastat on Asumi loomisest möödas, Asum on oma ümbruskonnas juba kõva tegija ja valitseja, aga galaktika-suuruse Impeeriumiga võrreldes siiski tolmukübe ääremaal. Impeerium ise on suurusele vaatamata juba põlvkondi lagunenud, ääremaade asevalitsejad kuulutavad endid iseseisvaks, keskuses on rohkem tegemist paleepööretega ja vallutustele pole kellelgi aega mõelda.

Siiski juhtub sel segaduste ajastul, et korraga on võimul tugev imperaator ja esile kerkib võimekas kindral, kes tahab pidada vallutussõdu. Tükk aega näibki, et Asumil ei ole tuhandeid kordi võimsama vastase vastu mingeid võimalusi, kuni “nähtamatu käsi” Asumi jaoks soodsalt asjad paika paneb. Asumi-lugudest üks mu lemmikuid.

Raamatu teises pooles laseb Seldon oma armsale Asumile ja Seldoni plaanile kallale esimese tõelise vastase. Ühiskonna ajaloo ette-ennustamise teadus arvestab paratamatult mingite konstantidega, nagu näiteks, et inimesed jäävad inimesteks või et ei avastata/leiutata midagi seni mõeldamatukspeetut. Nüüd aga hakkab kusagilt provintsist oma vallutuskäiguga peale müstiline Muul, kelle kohta sosistatakse, et ta on mutant. Muula impeerium laieneb hirmsa kiirusega ja enne kui Asumi stagneerunud valitsejad arugi saavad, on Muul nende taevas. Samal ajal ilmutab ennast eelsalvestatud Hari Seldon, et soovida Asumile õnne järjekordse kriisi ületamise puhul, kuid Muula kohta ei räägi ta sõnagi.

Asum langeb, riburada pidi varisevad ka kõik Asumi vasallid, keskuse vastu mässu plaaninud sõltumatute kaupmeeste kolooniad ja isegi sellised sektorid, kuhu Asum jõudnud polnudki. Tundub, et miski ei peata Muula.

Loo peategelased on mässajatega väheke seotud suhteliselt juhuslik noorpaar, kes satuvad oma pulmareisil ära päästma äbariku, kes väidab ennast olnud Muula õukonnanarri. Muula mehed asuvad neid jälitama, kuid häving jääb peategelastest alati sammu võrra maha. Seltskonnas on ka Asumi esimene psühhoajaloolane Ebling Mis, kes pakub välja, et mentaalsete ülivõimetega Muula ainaks peatajaks saab olla vaid müütiline Teine Asum, kuhu Seldon omal ajal koondas püsühhoajaloolased. Paraku ei aima keegi, kus Teine Asum olla võiks.

Vaatamata sellele, et Muula-lugu on senistest Asumi-lugudest päris teistsugune, on see siiski hea. Eriti esimest korda lugedes on saladusi viimaste lehekülgedeni ja põnevust ning pinget päris viimaste ridadeni. Meeldejääv on ka galaktikakeskuse Trantori langus - paarsada aastat tagasi oli see linnasuurune planeet, mille pind oli sada protsenti metalliga kaetud, nüüd aga tegutsevad varemete vahel põllumehed, kes müüvad külalistele vanarauda.

Kahjuks torkab just Muula-loo juures silma, et Asimov vist ise ei suuda ka hoomata, kui suureks ta oma galaktikaimpeeriumi on teinud. Ta räägib paarikümnest miljonist tähest ja siis, et Muul suudab kümne aastaga sellest umbes kolmandiku enda võimu alla ühendada. Kusjuures on ju aimata, et Muul peab päris paljudele meist kasvõi hetkeks ka ise nägu näitama. Või et otsib ise ja koos mõne lähema abilisega umbes viis aastat Teist Asumit ja siis tunnistab, et no ei ole kusagil. Kakskümmend miljonit tähte!

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019
detsember 2018
november 2018

Autorite sildid: