(kogumik aastast 1965)
eesti keeles: ««Loomingu» Raamatukogu» 1965; nr.47/48 [osaliselt]
Veelkord aga kordaks üle, et Asimov ei ole visionäär. Tema "robot" on mõnegi koha pealt homunkulus, sest kümneminutine mõttetöö peaks ju andma tulemuse, et arvutile võib ju seesama robot andmeid elektronkujule viia, niisamuti kui salvestada, väiksemad (ja odavamad) robotajud võiksid juhtida kõike kuni pesumasinateni jne. Aga omal ajal olin lugedes rõngas.
Kuigi kogumik käsitleb läbi kõikide lugude robootika seadusi, siis mind isiklikult need jutud nende seaduste toimimises ei veennud. Olen kindel, et nö "kuri" tehisintellekt põhjendaks "Matrixis" või "Hyperionis" kirjeldatud inimkonna ahistamise kenasti ära ega satuks robootika seadustega vastuollu. See-eest "heale" tehisintellektile pole robootika seadusi vajagi, sest kõrgem intellekt saab niisamagi aru, et lihtsalt pole loogiline hävitada endast erinevaid eluvorme.
P.S. Nojah, kuu aega peale arvustuse kirjutamist vaatasin lõpuks ära Asimovi "ainetel" tehtud "I, Robot"-i. Kuigi seal raamatuga suurt seost polnud, oli sisse toodud just nimelt see "kurja" tehisintellekti käsitlus robootika seadustest. Ju siis stsenaristil tekkisid samad mõtted, mis minulgi.