Minu jaoks on fantasy ja eriti sellle õudusvorm -- äärmiselt väheste, reeglit kinnitavate eranditega -- üsna igav ning antud juhul ei aidanud Asimovi (osa-)autorlus ka midagi paremaks teha.
Keegi pärija leiab hiljuti surnud sugulase rantšost kummituse, too väidab, et see koht kuulub temale, ja asi läheb kohtusse. No kohtustseene ma eelistan Gardneri kirjutatuna lugeda.
A' vähemalt sai Asimov aru, et see pole tema tegevusala. Mille eest saab jutt palli juurde.
Keegi pärija leiab hiljuti surnud sugulase rantšost kummituse, too väidab, et see koht kuulub temale, ja asi läheb kohtusse. No kohtustseene ma eelistan Gardneri kirjutatuna lugeda.
A' vähemalt sai Asimov aru, et see pole tema tegevusala. Mille eest saab jutt palli juurde.