Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

statistika

• Romaanid 30
•   1.
  Pebble in the Sky (1950)
  6 4.333
•   2.
  Foundation (1951)
  75 4.68
•   3.
  The Stars, Like Dust (1951)
  3 3.0
•   4.
  Foundation and Empire (1952)
  45 4.667
•   5.
  The Currents of Space (1952)
  6 4.0
•   6.
  David Starr, Space Ranger (1952)
  4 2.0
•   7.
  The Mule (1952)
•   8.
  Second Foundation (1953)
  40 4.3
•   9.
  Lucky Starr and the Pirates of the Asteroids (1953)
  2 2.0
•   10.
  Search by the Foundation (1953)
•   11.
  The Caves of Steel (1954)
  22 4.091
•   12.
  Lucky Starr and the Oceans of Venus (1954)
  1 3.0
•   13.
  The End of Eternity (1955)
  58 4.69
•   14.
  Lucky Starr and the Big Sun of Mercury (1956)
  1 3.0
•   15.
  The Naked Sun (1957)
  18 4.0
•   16.
  Lucky Starr and the Moons of Jupiter (1957)
  2 3.0
•   17.
  Lucky Starr and the Rings of Saturn (1958)
  1 2.0
•   18.
  Fantastic Voyage (1965)
  3 4.667
•   19.
  The Gods Themselves (1972)
  21 4.429
•   20.
  Foundation`s Edge (1982)
  32 3.563
•   21.
  The Robots of Dawn (1983)
  11 3.818
•   22.
  Robots and Empire (1985)
  9 4.0
•   23.
  Foundation and Earth (1986)
  18 3.167
•   24.
  Fantastic Voyage II: Destination Brain (1987)
•   25.
  Prelude to Foundation (1988)
  16 3.438
•   26.
  Nemesis (1989)
  11 4.091
•   27.
  Nightfall (1990)
  3 3.667
•   28.
  Child of Time (1991)
  4 2.5
•   29.
  The Positronic Man (1992)
  30 3.967
•   30.
  Forward the Foundation (1993)
  14 4.0
• Lühiromaanid 9
•   1.
  The Merchant Princes (1944)
•   2.
  The General (1945)
•   3.
  Search by the Mule (1948)
•   4.
  The Martian Way (1952)
  5 4.8
•   5.
  Sucker Bait (1954)
  2 5.0
•   6.
  Profession (1957)
  13 4.692
•   7.
  Forward the Foundation (1991)
•   8.
  Cleon the Emperor (1992)
•   9.
  The Consort (1993)
• Jutud 212
•   1.
  Marooned Off Vesta (1939)
  1 4.0
•   2.
  Trends (1939)
  2 3.5
•   3.
  The Weapon Too Dreadful to Use (1939)
  2 3.5
•   4.
  Ring Around the Sun (1940)
  1 2.0
•   5.
  The Callistan Menace (1940)
  1 2.0
•   6.
  Robbie (1940)
  31 4.0
•   7.
  The Magnificent Possession (1940)
  1 2.0
•   8.
  Half-Breed (1940)
  1 2.0
•   9.
  Homo Sol (1940)
•   10.
  Half-Breeds on Venus (1940)
•   11.
  Liar! (1941)
  12 4.75
•   12.
  Reason (1941)
  7 5.0
•   13.
  Nightfall (1941)
  11 4.455
•   14.
  Not Final! (1941)
  2 4.0
•   15.
  Heredity (1941)
•   16.
  History (1941)
  1 4.0
•   17.
  Super-Neutron (1941)
•   18.
  The Secret Sense (1941)
  3 3.667
•   19.
  Runaround (1942)
  11 4.818
•   20.
  Robot AL-76 Goes Astray (1942)
  1 5.0
•   21.
  Victory Unintentional (1942)
  2 5.0
•   22.
  The Hazing (1942)
•   23.
  Black Friar of the Flame (1942)
  3 2.333
•   24.
  The Imaginary (1942)
•   25.
  Christmas on Ganymede (1942)
  1 3.0
•   26.
  Time Pussy (1942)
•   27.
  The Encyclopedists (1942)
•   28.
  The Mayors (1942)
•   29.
  Death Sentence (1943)
  2 3.5
•   30.
  Catch That Rabbit (1944)
  2 5.0
•   31.
  The Traders (1944)
•   32.
  Escape! (1945)
  7 4.571
•   33.
  Blind Alley (1945)
  1 2.0
•   34.
  Evidence (1946)
  7 4.143
•   35.
  Little Lost Robot (1947)
  10 4.3
•   36.
  No Connection (1948)
•   37.
  The Endochronic Properties of Resublimated Thiotimoline (1948)
•   38.
  The Red Queen`s Race (1949)
  1 5.0
•   39.
  Mother Earth (1949)
•   40.
  The Evitable Conflict (1950)
  2 4.5
•   41.
  Green Patches (1950)
  1 3.0
•   42.
  Darwinian Pool Room (1950)
  2 2.0
•   43.
  Day of the Hunters (1950)
  2 2.0
•   44.
  The Little Man on the Subway (1950)
•   45.
  Legal Rites (1950)
  1 2.0
•   46.
  Satisfaction Guaranteed (1951)
  6 4.333
•   47.
  The C-Chute (1951)
  1 4.0
•   48.
  Breeds There a Man...? (1951)
  1 3.0
•   49.
  The Fun They Had (1951)
  8 4.25
•   50.
  Hostess (1951)
  1 4.0
•   51.
  «In a Good Cause—» (1951)
  1 4.0
•   52.
  Shah Guido G. (1951)
  2 3.5
•   53.
  The Psychohistorians (1951)
•   54.
  Youth (1952)
  2 5.0
•   55.
  The Deep (1952)
  1 4.0
•   56.
  What If... (1952)
  4 3.5
•   57.
  Belief (1953)
•   58.
  Kid Stuff (1953)
  1 2.0
•   59.
  The Immortal Bard (1953)
  6 3.167
•   60.
  Sally (1953)
  4 4.5
•   61.
  Nobody Here But— (1953)
  2 3.5
•   62.
  Flies (1953)
  1 3.0
•   63.
  Button, Button (1953)
  2 2.5
•   64.
  The Monkey`s Finger (1953)
  2 3.5
•   65.
  Everest (1953)
  2 2.5
•   66.
  It`s Such a Beautiful Day (1954)
  2 4.0
•   67.
  The Pause (1954)
  2 3.0
•   68.
  Let`s Not (1954)
  2 3.5
•   69.
  Risk (1955)
  1 4.0
•   70.
  The Last Trump (1955)
  1 3.0
•   71.
  Franchise (1955)
  3 4.0
•   72.
  Dreaming Is a Private Thing (1955)
  2 4.0
•   73.
  Dreamworld (1955)
  1 5.0
•   74.
  The Singing Bell (1955)
•   75.
  The Talking Stone (1955)
•   76.
  Question (1955)
•   77.
  First Law (1956)
  2 3.0
•   78.
  The Last Question (1956)
  12 4.583
•   79.
  The Dying Night (1956)
  5 3.0
•   80.
  The Watery Place (1956)
  1 3.0
•   81.
  Someday (1956)
  2 3.0
•   82.
  The Message (1956)
  1 2.0
•   83.
  Living Space (1956)
  1 3.0
•   84.
  Jokester (1956)
  21 4.81
•   85.
  Hell-Fire (1956)
  1 2.0
•   86.
  Gimmicks Three (1956)
  1 2.0
•   87.
  The Dead Past (1956)
  3 4.667
•   88.
  Strikebreaker (1956)
  2 4.0
•   89.
  What`s in a Name (1956)
•   90.
  Pate de Foie Gras (1956)
•   91.
  Each an Explorer (1956)
  2 4.5
•   92.
  Let`s Get Together (1957)
  1 4.0
•   93.
  Galley Slave (1957)
  1 5.0
•   94.
  I`m in Marsport Without Hilda (1957)
  9 3.0
•   95.
  The Gentle Vultures (1957)
  5 4.4
•   96.
  Insert Knob A in Hole B (1957)
  2 4.0
•   97.
  A Loint of Paw (1957)
  1 2.0
•   98.
  The Dust of Death (1957)
•   99.
  Blank! (1957)
  2 2.5
•   100.
  Does a Bee Care? (1957)
  2 3.5
•   101.
  Ideas Die Hard (1957)
•   102.
  The Ugly Little Boy (1958)
  31 4.194
•   103.
  Lenny (1958)
  1 4.0
•   104.
  All the Troubles of the World (1958)
  7 4.429
•   105.
  Spell My Name with an S (1958)
  7 3.571
•   106.
  The Feeling of Power (1958)
  6 3.667
•   107.
  The Up-to-Date Sorcerer (1958)
  1 2.0
•   108.
  Silly Asses (1958)
  3 2.667
•   109.
  Buy Jupiter! (1958)
  2 4.0
•   110.
  Anniversary (1959)
•   111.
  Unto the Fourth Generation (1959)
  2 3.0
•   112.
  Obituary (1959)
•   113.
  A Statue for Father (1959)
  2 4.5
•   114.
  Rain, Rain, Go Away (1959)
  2 2.5
•   115.
  Thiotimoline and the Space Age (1960)
•   116.
  The Machine That Won the War (1961)
  28 4.536
•   117.
  What Is This Thing Called Love? (1961)
  1 2.0
•   118.
  My Son, the Physicist! (1962)
  16 2.438
•   119.
  Star Light (1962)
  1 3.0
•   120.
  Author! Author! (1964)
  2 2.5
•   121.
  Eyes Do More than See (1965)
  3 4.0
•   122.
  Founding Father (1965)
  2 4.5
•   123.
  The Key (1966)
•   124.
  The Billiard Ball (1967)
•   125.
  Segregationist (1967)
  2 2.5
•   126.
  Exile to Hell (1968)
  2 3.0
•   127.
  Key Item (1968)
  2 2.0
•   128.
  The Proper Study (1968)
  2 2.0
•   129.
  Feminine Intuition (1969)
  1 5.0
•   130.
  Waterclap (1970)
•   131.
  2430 A.D. (1970)
  2 3.0
•   132.
  A Problem of Numbers (1970)
  2 2.5
•   133.
  Mirror Image (1972)
  1 4.0
•   134.
  The Greatest Asset (1972)
  2 2.5
•   135.
  Take a Match (1972)
  3 4.0
•   136.
  Light Verse (1973)
  2 3.0
•   137.
  Thiotimoline to the Stars (1973)
  2 2.5
•   138.
  Stranger in Paradise (1974)
  1 3.0
•   139.
  —That Thou Art Mindful of Him! (1974)
  1 4.0
•   140.
  Half-Baked Publisher`s Delight (1974)
•   141.
  Big Game (1974)
•   142.
  A Boy`s Best Friend (1975)
  1 2.0
•   143.
  Point of View (1975)
  1 4.0
•   144.
  The Life and Times of Multivac (1975)
•   145.
  About Nothing (1975)
•   146.
  Earthset and Evening Star (1975)
•   147.
  The Tercentenary Incident (1976)
  1 3.0
•   148.
  The Bicentennial Man (1976)
  1 2.0
•   149.
  Marching In (1976)
•   150.
  Birth of a Notion (1976)
•   151.
  Old-Fashioned (1976)
•   152.
  The Winnowing (1976)
•   153.
  Good Taste (1976)
•   154.
  The Ultimate Crime (1976)
  1 4.0
•   155.
  Think! (1977)
  1 4.0
•   156.
  True Love (1977)
  3 5.0
•   157.
  Sure Thing (1977)
•   158.
  To Tell at a Glance (1977)
•   159.
  The Missing Item (1977)
•   160.
  Found! (1978)
  2 3.5
•   161.
  Fair Exchange? (1978)
•   162.
  How It Happened (1979)
•   163.
  It Is Coming (1979)
•   164.
  Nothing for Nothing (1979)
•   165.
  Strike! (1979)
•   166.
  Death of a Foy (1980)
•   167.
  The Last Answer (1980)
•   168.
  For the Birds (1980)
•   169.
  A Perfect Fit (1981)
•   170.
  Ignition Point! (1981)
•   171.
  The Last Shuttle (1981)
•   172.
  Lest We Remember (1982)
•   173.
  One Night of Song (1982)
  1 5.0
•   174.
  The Smile That Loses (1982)
•   175.
  The Winds of Change (1982)
•   176.
  Saving Humanity (1983)
•   177.
  Potential (1983)
•   178.
  Neither Brute Nor Human (1984)
•   179.
  The Fourth Homonym (1985)
•   180.
  Robot Dreams (1986)
  1 4.0
•   181.
  The Eye of the Beholder (1986)
•   182.
  Feghoot and the Courts (1986)
•   183.
  Left to Right (1987)
  2 3.0
•   184.
  The Fable of the Three Princes (1987)
•   185.
  The Quiet Place (1988)
•   186.
  I Love Little Pussy (1988)
•   187.
  Christmas Without Rodney (1988)
  1 2.0
•   188.
  The Smile of the Chipper (1988)
•   189.
  Too Bad! (1989)
•   190.
  The Instability (1989)
•   191.
  Goodbye to Earth (1989)
•   192.
  To Your Health (1989)
•   193.
  The Mad Scientist (1989)
•   194.
  Northwestward (1989)
•   195.
  Cal (1990)
  2 4.0
•   196.
  Fault-Intolerant (1990)
•   197.
  In the Canyon (1990)
•   198.
  Kid Brother (1990)
•   199.
  The Time Traveler (1990)
•   200.
  Wine Is a Mocker (1990)
•   201.
  Robot Visions (1990)
  1 3.0
•   202.
  Gold (1991)
  1 5.0
•   203.
  Frustration (1991)
  2 2.5
•   204.
  It`s a Job (1991)
•   205.
  Baby, It`s Cold Outside (1991)
•   206.
  Prince Delightful and the Flameless Dragon (1991)
•   207.
  The Critic on the Hearth (1992)
•   208.
  March Against the Foe (1994)
•   209.
  Hallucination (1995)
  1 4.0
•   210.
  Battle-Hymn (1995)
  1 5.0
•   211.
  Alexander the God (1995)
•   212.
  The Nations in Space (1995)
• Kogumikud 46
•   1.
  I, Robot (1950)
  3 4.667
•   2.
  The Martian Way and Other Stories (1955)
  4 4.75
•   3.
  Earth Is Room Enough (1957)
  2 2.0
•   4.
  I, Robot (1958)
•   5.
  Nine Tomorrows (1959)
  16 4.5
•   6.
  Triangle (1961)
•   7.
  The Foundation Trilogy (1964)
•   8.
  The Rest of the Robots (1964)
•   9.
  Kadunud robot (1965)
  23 4.87
•   10.
  Eight Stories from The Rest of the Robots (1966)
  1 4.0
•   11.
  Put marsian (1966)
•   12.
  Through a Glass, Clearly (1967)
•   13.
  Asimov`s Mysteries (1968)
•   14.
  Nightfall and Other Stories (1969)
  1 3.0
•   15.
  The Early Asimov (1972)
•   16.
  The Best of Isaac Asimov (1973)
•   17.
  Have You Seen These? (1974)
•   18.
  Buy Jupiter and Other Stories (1975)
  2 3.5
•   19.
  The Bicentennial Man and Other Stories (1976)
•   20.
  The Far Ends of Time and Earth (1979)
•   21.
  Prisoners of the Stars (1979)
•   22.
  Tri zakona robotehniki (1979)
•   23.
  Isaac Asimov (1981)
•   24.
  The Complete Robot (1982)
  5 4.2
•   25.
  The Winds of Change and Other Stories (1983)
•   26.
  The Robot Collection (1983)
•   27.
  The Adventures of Lucky Starr (1985)
•   28.
  The Adventures of Lucky Starr 2 (1985)
•   29.
  The Best Science Fiction of Isaac Asimov (1986)
  1 4.0
•   30.
  Robot Dreams (1986)
•   31.
  The Asimov Chronicles: Fifty Years of Isaac Asimov (1989)
•   32.
  The Ugly Little Boy / The [Widget], the [Wadget], and Boff (1989)
•   33.
  The Complete Stories, Volume One (1990)
  1 3.0
•   34.
  The Asimov Chronicles: Volume One (1990)
•   35.
  The Asimov Chronicles: Volume Two (1990)
•   36.
  The Asimov Chronicles: Volume Three (1990)
•   37.
  Robot Visions (1990)
•   38.
  The Asimov Chronicles: Volume One (1991)
•   39.
  The Asimov Chronicles: Volume Two (1991)
•   40.
  The Asimov Chronicles: Volume Four (1991)
•   41.
  The Asimov Chronicles: Volume Five (1991)
•   42.
  The Asimov Chronicles: Volume Six (1991)
•   43.
  The Complete Stories, Volume Two (1992)
•   44.
  Rokovaja kukla (1992)
•   45.
  Gold: The Final SF Collection (1995)
  1 5.0
•   46.
  Magic: The Final Fantasy Collection (1996)
  1 5.0
• Antoloogiad 74
•   1.
  The Hugo Winners. Volume 1 (1962)
•   2.
  The Hugo Winners. Volume 2 (1971)
•   3.
  Where Do We Go from Here? (1971)
•   4.
  The Hugo Winners. Volumes 1 & 2 (1972)
•   5.
  Nebula Award Stories 8 (1973)
•   6.
  The Hugo Winners. Volume One: 1963-1967 (1973)
•   7.
  The Hugo Winners. Volume Two: 1968-1970 (1973)
•   8.
  Before the Golden Age (1974)
•   9.
  Before the Golden Age. Book 1 (1975)
•   10.
  Before the Golden Age. Book 2 (1975)
•   11.
  Before the Golden Age. Book 3 (1975)
•   12.
  The Hugo Winners (Volume 3) (1977)
•   13.
  100 Great Science Fiction Short Short Stories (1978)
•   14.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 1 (1939) (1979)
•   15.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 2 (1940) (1979)
  2 5.0
•   16.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 3 (1941) (1980)
•   17.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 4 (1942) (1980)
•   18.
  The Future in Question (1980)
•   19.
  The 7 Deadly Sins of Science Fiction (1980)
•   20.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 5 (1943) (1981)
•   21.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 6 (1944) (1981)
•   22.
  The Future I (1981)
•   23.
  The 7 Cardinal Virtues of Science Fiction (1981)
•   24.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 7 (1945) (1982)
•   25.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 8 (1946) (1982)
•   26.
  The Seven Deadly Sins and Cardinal Virtues of Science Fiction (1982)
•   27.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 9 (1947) (1983)
•   28.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 10 (1948) (1983)
•   29.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #1: Wizards (1983)
•   30.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #1: Intergalactic Empires (1983)
•   31.
  Creations: The Quest for Origins in Story and Science (1983)
•   32.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 11 (1949) (1984)
•   33.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 12 (1950) (1984)
•   34.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #2: Witches (1984)
•   35.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #2: The Science Fictional Olympics (1984)
•   36.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #3: Supermen (1984)
•   37.
  Isaac Asimov Presents: The Best Science Fiction Firsts (1984)
•   38.
  Sherlock Holmes Through Time and Space (1984)
•   39.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 13 (1951) (1985)
•   40.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #3: Cosmic Knights (1985)
•   41.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #4: Spells (1985)
•   42.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #5: Giants (1985)
•   43.
  The Hugo Winners. Volume 4: 1976-1979 (1985)
•   44.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 14 (1952) (1986)
•   45.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 15 (1953) (1986)
•   46.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #6: Mythical Beasties (1986)
•   47.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #7: Magical Wishes (1986)
•   48.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #4: Comets (1986)
•   49.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #5: Tin Stars (1986)
•   50.
  Science Fiction Masterpieces (1986)
•   51.
  The Mammoth Book of Short Science Fiction Novels (1986)
  1 3.0
•   52.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 16 (1954) (1987)
•   53.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #8: Devils (1987)
•   54.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #6: Neanderthals (1987)
•   55.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #7: Space Shuttles (1987)
•   56.
  Beyond the Stars (1987)
•   57.
  The Dark Void (1987)
•   58.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 17 (1955) (1988)
•   59.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 18 (1956) (1988)
•   60.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #9: Atlantis (1988)
•   61.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #10: Ghosts (1988)
•   62.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #8: Monsters (1988)
•   63.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 19 (1957) (1989)
•   64.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy #11: Curses (1989)
•   65.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #9: Robots (1989)
•   66.
  The New Hugo Winners: Award-Winning Science Fiction Stories (1989)
•   67.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 20 (1958) (1990)
•   68.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 21 (1959) (1990)
•   69.
  Isaac Asimov`s Wonderful Worlds of Science Fiction #10: Invasions (1990)
•   70.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 22 (1960) (1991)
•   71.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 23 (1961) (1991)
•   72.
  Isaac Asimov`s Magical Worlds of Fantasy: Faeries (1991)
•   73.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 24 (1962) (1992)
•   74.
  Isaac Asimov Presents: The Great SF Stories: 25 (1963) (1992)

· Isaac Asimov ·

Tekst leidub kogumikes:

1. The Far Ends of Time and Earth (1979)

2. Zolotoje vremja (2006)

3. Antologija mirovoi fantastiki: Tom 2. Mašina vremeni (2003)

Andri Riid

25.06.1997, kell 22:29

Siiani lemmik Asimovi loomingust. Raamatu järgi on inimesed on rajanud tehnoloogia, mille abil reisitakse ajas. Eksisteerib hierarhiline organisatsioon, mis tegutseb eesmärgiga juhtida inimeste elu nii, et poleks sõdu, katastroofe jms. ohtlikku. Reegliks on teostada minimaalseid vajalikke reaalsuse muutusi, et need kutsuksid esile maksimaalselt kasulikud resultaadid. Ja nii need Igaviklased siis vupsavad aeg-ajalt reaalaega, tõstavad mingi poti ühelt riiulilt teisele või panevad kellegi augu sobivasse kohta kaevamisega jalaluud murdma, mille tagajärjel jääb toimumata sõda või rassirahutused 50 aastat hiljem. See oli näide. Selline idüll kestab kuni asjasse sekkuvad kõrgemate sajandite inimesed, kellele ei ole sugugi meeltmööda Igaviklaste kontrollimatu tegutsemine Võlub see et Asimov on võtnud asja käsile teadusliku põhjalikkusega ning jahub üsna pikalt Igaviku olemusest ja selle tõttu tekkinud psühholoogilistest pingetest. Isegi see, et ise asjast sotti suurt ei saa, võlub Lisaks veel paar ajaparadoksi. Kui muud Asimovi ei ole lugenud, siis seda võiks ikka.

Teksti loeti eesti keeles

Jaak Parik

26.06.1997, kell 14:41

ok, on huvitav ning paratamatult kui alustad sis loed ka l6puni, aga ju siis ideee iseenesest ei meeldinud.. hea s6naga seda raamatut meelde ei tuleta.. oli vist ju ka mingi film.. ehk oli venelaste tehtud, ei m2leta.. too meldis veelgi v2hem

Teksti loeti inglise keeles

Üllar Lindmaa

26.06.1997, kell 17:52

Erinevalt paljudest eelhindajatest ei pea ma seda raamatut eriti tugevaks. Idee ajarändamistest on minu arvates paljudes teistes versioonides tunduvalt paremini läbinämmutatud. Ja sci-fist pole siin küll haisugi. Väljapool aega on teine aeg, mis on hoopis suurem ja parem kui see, milles eksisteerime meie? Samas, Asimov oskab lugejat ümber sõrme keerata ning isegi tühjast-tähjast vestes põnevust üleval hoida. Kui poleks tuleviklasi, kes toovad romaani üsna õigel viisil määratlematust, oleks Asimovi visioon tobedavõitu.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Pärnamaa

27.06.1997, kell 16:07

Teiste Asimovi raamatute ko~rval ja"i see raamat kuidagi va"ga lahjaks.

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

29.06.1997, kell 10:30

Esimene Asimovi romaan, mida lugesin. Võlus idee suurejoonelisus. Suur pluss oli Noys (nii vist?), kes on meeldivalt seksuaalne erand Asimovi keskeltläbi aseksuaalsete tegelaste galeriis. Suurim miinus: Andrew Harlan; ma lihtsalt ei usu, et sihuke möku võiks millegagi hakkama saada. Võimalik, et Noysi võrgutamiskunst oligi see, mis Igaviku hävitas. Aga siis on see kivi Asimovi "kapsaaeda": sedavõrd tõsises romaanis oleks võinud leida mõne parema ajendi "läbinisti mäda Igaviku" hävitamiseks. Selles suhtes pole ju Andrew Harlan kriipsuvõrdki parem neist, keda talle näiteks toodi Igaviku mandumise kohta. Kuid siiski neli, sest see raamat jääb meelde ning lõpupeatükid on üsna head. Üks väheseid üksikromaane Hea Doktori loomingus. (Ma ei võta omaks seda IA ideed, et "Igaviku lõpp" on Asumi-sarja osa!) Aga seda nõukogude filmi vältige...

Teksti loeti eesti keeles

Andres Veer

7.07.1997, kell 22:17

Targo Tennisberg

11.07.1997, kell 17:57

Ajas rändamise teemat kohtab võrdlemisi paljudes raamatutes. Käesolevas teoses aga on seda käsitletud sellise põhjalikkuse ja usutavusega, mida kusagil mujal ei kohta. Samuti ei ole midagi ette heita Asimovi parematele aegadele vastavale (loe: suht haaravale ja dünaamilisele) stoorile.

Teksti loeti eesti keeles

Killu

23.07.1997, kell 02:02

Minu arvates üks Asimovi parimaid raamatuid, kui mitte päris parim, ja parimaid tema loodud maailmu. Üldiselt häirib mind Asimovi puhul asjaolu, et kui on loodud huvitav maailm, jäävad tegelased peaaegu skemaatiliseks ja võõraks. Kaasakiskuvate ja kujundatud tegelastega ei kaasne korralikku maailma. Siin pole kumbagi viga. On huvitav, uus maailm ja on ka tegelased, kellele kogu teose vältel saab kaasa elada. Kirjutamisstiil on nauditav nagu Asimovil ikka. Selle raamatu lugemist ma mitte ainult ei soovita, vaid vehin temaga nina ees ja topin vägisi kätte. Hea oli. Ja meeldib ilmselt paljudele väga eri sorti inimestele. (mis on heade raamatute puhul harv nähtus)

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Raul Sulbi

23.07.1997, kell 15:51

Idee on tõesti suurejooneline ja Noys on kah pluss. Aga ega Harlanilgi miskt häda pole. Kõva kesmine Asimovi poiss. 50ndate keskpaigas oli selline ajakäsitlus igatahes uudne ja huvitav. Ka vene filmil pole miskit häda. Koos Nemesisega Asimovi parimaid üksikromaane.

Teksti loeti eesti keeles

Priit Kallas

30.07.1997, kell 23:59

Hämmastavalt hea ja mastaapne raamat.

Teksti loeti eesti keeles

Henrik Aavik

31.07.1997, kell 00:18

Minuarust parim Asimovi raamat mida lugenud olen. Tuleviklased kontrollivad ja poputavad inimkonda kuni see välja sureb. Ja siis mõtlevad nad enda jaoks välja diversiooniakti, mis põhineb inimsusel - relvadeks väiklus, armastus, kitsarinnalisus, suuremeelsus.

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

1.10.1997, kell 18:26

Parim eesti keelde tõlgitud Asimovi romaan imho. Jutt isiksuse arenemisest. Umbes nagu Bradbury 451 Fahrenheiti. Põhitähelepanu ei olnud mingil tehnilisel progressil vaid muul (inimese arenemine ja muu säärane). Isiklikult ei saa küll hästi aru, miks enamik peab paremaks Asumi-sarja kui seda raamatut, aga eks see ole maitseasi. Lisaks filosoofilisele osale ka üks paremaid ajamasina lugusid. Pole vähemalt sellist nüri rabelemist.

Teksti loeti eesti keeles

Urmas Muinasmaa

15.10.1997, kell 11:34

Väga hea idee, väga hästi kirjutatud. Just selline peab olema üks korralik SF. Tehnika kujutamisel on muidugi oma aja pitser peal, kuid see häirib vähe. Avaldas palju rohkem muljet, kui asumid.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

17.10.1997, kell 00:01

Kahtlemata üks paremaid Asimovi romaane -- neist, mida lugenud olen, moodustavad paremiku "Asumi" sarja 2 esimest osa, "Igaviku lõpp" ning "Nemesis". "Igaviku lõpp" jääb nende hulgas auväärsele neljandale kohale. Meeldis teose süzhee suurejoonelisus, mis on üldse Asimovi üks tugevamaid külgi -- eriti hästi tuleb see "Asumi" sarjas ilmsiks. Romaan on hästi kirjutatud ning teda võib pidada klassikaliseks teoseks ajas rändamise paljuekspluateeritud teemal.

"Igaviku lõpp" on veel ühe nurga alt omapärase saatusega -- nimelt on tegu musternäitega vananeva kirjaniku soovist luua mingeid üleüldisi kontseptsioone ning kogu oma loomingut kuidagi "kokku võtta" -- aastakümneid pärast romaani kirjutamist üritas Asimov seda "Asumi" sarjaga "Foundation`s Edge`is" sisalduvate vihjete abil siduda ning IMHO oli see üks selle kirjaniku suuremaid ämbreid üldse läbi aegade. Selle vihje tõttu kannatas kõigepealt "Foundation`s Edge" ning oma negatiivne mõju oli tal ka "Igaviku lõpule". Loomulikult ei saa seda varemkirjutatud romaanile süüks panna.

Teksti loeti eesti keeles

Tundmatu Arvustaja

5.11.1997, kell 02:46

Esimesel lugemisel ei jätnud suuremat muljet. Isegi igav. Hea Doktor otsib hoolega alternatiivi. Küsimus on seatud täie fundamentaalsusega: kas AEGA või RUUMI. AI ise pooldab otsustavalt ekspansiooni ruumi. Meenutades kirjutamise aega, mil arutati palju teemal: lennata või mitte lennata (diskussioon, mis pole prseguseks vaibunud) ning esimesi aatomienergiaga seotud pettumusi samast perioodist, on näha, et romman sulandub ilusti ajaloolisse fooni. Mulle isiklikult on väga huvitav "tehniku käe puudutuse" probleemi lahendus. Kuna Asimov väidab, et Inimkond läheb kogu oma ajaloolises ulatuses kaootilisse seisundisse, siis ei saa teda ka otseselt süüdistada njuutonlikus ilmavaates. Pisut nõrgakas jääb ikkagi "reaalsuste" arendus. Siin saaks ühe, teise kalla norida, kuid olgu... Fortuuna olevat helde geeniuste vastu, järgin siis viimase eeskuju.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Janno Kusman

11.11.1997, kell 14:46

Kuigi raamatus kirjeldatud tehniline külg(info lugemine perfolintidelt jne.) on tänaseks juba vananenud, siis raamatu filosoofia on aegumatu.

Teksti loeti eesti keeles

Milady

25.11.1997, kell 21:08

Igaviku lõpp on Asimovi parim raamat, minu arvates muidugi. Olen pea kogu Asimovi ulme läbi lugenud, aga ükski teine romaan ei oma päris sama originaalsuse, omapärasuse ja filosoofilisuse taset. Tahaks siiski tõlke kallal norida, kuigi see vahest enam hea maitse pole. Aga eesti tõlkes on Igaviku lõpp kuidagi külm ja igav. Inglise keeles lugedes tuleb sisse värv ja soojus. Mis puutub ajas rändamisse, siis on see Asimovil omapäraselt välja mõeldud, kuigi mul tekkisid mõned küsimused. Näiteks erinevate sajandite vaheline kaubitsemine. Kuidagi ei taha uskuda, et see nii lihtsalt käib, nagu Asimov seda mainib. Igaviku Lõpp on sci-fi kõrgtase. Tegelikult ei ole minu teada keegi teine kirjutanud niisugust suurepärast ja läbimõeldud romaani ajas rändamisest. Üldiselt jäävad need ikka "lähme ajas tagasi ja laseme mõned dinosaurused maha"-tasemele.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Katinka

12.12.1997, kell 20:39

Meeldib, et on näpuga kätte näidatud selle seisukoha nõmedus, et asja eest vastutab ainult see, kes viimase liigutuse teeb. On aidanud endalgi sellisest seisukohast hoiduda. Samuti on kena, et igaveseks on hävitatud variant, kus inimesed teiste inimeste hea elu üle otsustada saavad - üsna usutavalt on näidatud, mis neist endist saab. Tahaks öelda, et Asimov on alati optimist ... ilmne tunnus sellest, et mina olen optimist. Tegelikult pole ükski "Asimovi tuleviku" variant optimistlik ega pessimistlik, elu lihtsalt LÄHEB edasi. Kui iga inimene teab, mis ta teeb, küllap siis maailm ka omadega läbi tuleb. Nõustun siinkohal nendega, kes kõigis Asimovi juttudes teatavat tervikut tajuvad (Igaviku hävitamine - robotid - esimene maalastest vallutajate põlvkond - selle võõrandumine Maast - teine põlvkond - Impeerium - Asum - ... Minu jaoks võtab otsad kokku üks unustatud pealkirjaga lühijutt kaanteta ja kapsastunud kogumikust, kus küsimus entroopia peatamise võimalikkuse kohta leidis ühel hetkel vastuse - saagu valgus! Nii et mitmes ring praegu?

Teksti loeti eesti keeles

Rauli Rajande

24.01.1998, kell 00:42

kuits

17.03.1998, kell 00:10

Olen hr. Jüri Kallasega ühel meelel. Kuidas raamatu algul selline möku nagu A. Harlan raamatu lõpuks selliseks nupumeheks saab. Muidu on venelaste tehtud film tõesti jama, aga Noysi on seal kujutatud sellisena nagu mina seda nägin: kavala manipuleerijana, kes peategelase lihtsalt ümber sõrme keerab, et saavutada oma(varjatud sajandite )(oli vist) eesmärki.

Teksti loeti eesti keeles

Ott Sepp

25.04.1998, kell 19:06

Neetult hea raamat!

Teksti loeti eesti keeles

Arvi Nikkarev

11.07.1998, kell 22:55

Olen selle romaani mitmeid- setmeid kordi läbi lugenud. Asimovi tavaline puudus – lamedad tegelaskujud – siin millegipärast ei häirinud. Pean teost koos “The Gods Themselves”-iga tema parimaks romaaniks. Ainult neid kahte. Jedem das Seine.

Teksti loeti eesti keeles

Siim Espenberg

20.07.1998, kell 22:51

Normaalselt hea jutt ja ideed. Lisaks hunnik filosoofiat. Ajas rändamise kohta tehtud raamatutest parim. Minu meelest ta "Asum'it" ei ületa, kuigi on sellele väga lähedal. Kuidas kõrgemate sajandite inimene Noys igaviklased puhtalt kotti tõmbas oli päris äge. Kuigi see ei ole mingi minu lemmikraamatuid, on ta suurepärane lugemiselamus. "Igaviku lõpp" on väga hästi viimistletud, usutav ja suhteliselt huvitavate tegelaskujudega. Need oleksid lühidalt raamatu plussid. Ega pikka mõtlemist ei ole — "5" kirja.

Teksti loeti eesti keeles

Ilmar Kerm

30.12.1998, kell 16:31

Päris mõnus oli lugeda. Algus oli veidi igav, aga kui üle poole loetud, siis ei saanud enam pidama :)

Teksti loeti eesti keeles

Siim Sõber

5.03.1999, kell 20:19

Siiani loetuist kõige vähem paeluv ja ka kõige vähem veenev Asimovi romaan (mitte, et ma palju Asimovi oleks lugenud, aga natuke ikka). Idee, mis seal salata oli tõesti kena, aga... kui pole suurt ja filosoofilist mõtet peab olema actionit ja/või nalja (soovitavatl muidugi kõiki kolme korraga). "Igavikust" ei leidnud ma neist ühtegi.

See eest leidsin ma sealt aga masin M`i st. masina, mis ei saa eksisteerida juhul kui ta eksisteerib ;-)
Selle eest ka neli.

Teksti loeti eesti keeles

Katariina Roosipuu

7.03.1999, kell 20:07

Niigi arvukate retsekate hulka endagi oma jätma ahvatlevad selle raamatu juures mind just need arvustused ise ja need mõnes punktis nii seinast-seina hinnangud. Ilmselt ytleb see raamatugi kohta yhtteist, kui need, kes teost heaks peavad, loevad raamatu heade kylgede hulka ka tugeva filosoofilise põhja ja need, kes raamatut halvaks peavad, heidavad talle ette filosoofilise väärtuse puudumist. Mina kuulun kindlasti esimeste hulka ja leian, et minu tagasihoidlikuks tarbeks oli filosoofiline kyll ja kuhjaga. Ajasrändamine...nojah, fyysikud, matemaatikud, astronaudid ja -loogid, vabalt võite teemat kritiseerida, kuid mu meelest oli see kõigest atribuut sõnumi(te) edastamisel. Kui ulmeraamatut käsitleda kui fyysikaõpikut, siis muutub asi jaburaks. Asimov on igati lahe vana ning mulle imponeerib eriti tema raamatute mängulisus. Igavaks ei lähe iialgi, pidevalt avaneb mingi uus tasand või võimaldub uus vaatenurk. Ta systeemid on parajad kellavärgid, mille tiksumise jälgimine ei ole teps mitte kuiv mehhaanikatund, vaid parasjagu hasartne mäng.Pealegi tundub ta olevat väikest viisi inimesearmastaja ;) hoolimata sellest, et ta loodud massid on sageli lihtsameelsed või lausnõmedad, leidub ikka mõni ere indiviid, kelles on peidus piisavas koguses heainimlikke omadusi, et toru otsas valgust paista lasta. "Igaviku lõpp" on igati mõnus ja mõtlemapanev yritus enivei.

Teksti loeti eesti keeles

TVP

9.03.1999, kell 13:29

Esimesed leheküljed polnud kuigi paljutõotavad ja raamat tundus suht jama olevat aga kui asi arenema hakkas, siis ei saanud enam käest panna. Eriti hea oli lõpp, midagi sellist ma küll ette ei osanud arvata. Tõlke koha pealt niipalju (kuigi ise pole originaali näinud:), et Kompuuter oleks võinud olla ikkagi Arvutaja - või siis Kalkuleerija ,kui soovite - seda `computer` ju inglise keeles otseselt tähendab (või vähemalt tähendas 55-ndal aastal).

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Hargla

18.03.1999, kell 18:06

Täielikult nõus arvamisega, et Harlan oli üks hädapätakas. Ei eland talle sugugi kaasa, sest sellised hiigelmissiooni kandvad märtertüübid mulle ei eriti meeldi. Või tuleb nad siis inimesteks kirjutada. "Igavikus" aga, on ajarännu- ja paradokside kaskaad niivõrd vägev, et skemaatilised tegelased võib andeks anda.

Üpris mitu korda loetud asi...tõsi, nüüd juba kümmekond aastat mitte. Ent miks mitte õilistava mälestuse eest viit panna?

Film oli täielik saast ja ega ma kujutagi ette, kuidas "Igavikust" saaks korraliku filmi teha.

Teksti loeti eesti keeles

Dragofor

20.05.1999, kell 21:14

Pole midagi teha, ajaparadoksid ning rännud olid, on ja ilmselt ka jäävad minu eriliseks nõrkuseks. Eriti veel, kui tegu on sedavõrd hästi väljakukkunud looga, nagu see siin. Ajarännud ning Igavik on üsna huvitavad ideed ning Asimov on suutnud olla oma parimal tasemel. Ometigi jäävad segama samad asjad, mis tema puhul ikka aeg-ajalt tekivad. Tegelaskujud on siiksi suhteliselt skemaatilised, nad võiksid olla tunduvalt elulisemad, reaalsemad. Siiski on raske ette kujutada kedagi, kes oleks suutnud sellisest mõttekäigust sedavõrd mõjusa romaani valmis teha.

Teksti loeti eesti keeles

Jaanus Trolla

19.07.1999, kell 18:42

Null

Teksti loeti eesti keeles

Taivo Rist

4.11.1999, kell 22:15

Keskkooli lõpukirjandi valmistasin ette Isaac Asimovi "Igaviku lõpu" põhjal. Tahtsin öelda, et Asimovile kuluks ära Nobeli kirjanduspreemia. See antakse kogu elutööd arvestades, kuid ühe teose põhjal. Mina pidasin Asimovi peateoseks (just filosoofia koha pealt) "Igaviku lõppu". Tulid teised teemad ja mina ei saanudki "Igaviku lõpust" kirjutada.
See on ebaõiglane, et ulme- ja krimikirjanikele Nobeli preemiat ei jagata. Nad mõjutavad rahvast rohkem kui klassikakirjanikud. Tavaliselt läheb Nobeli kirjanduspreemia minu jaoks täiesti tundmatule nimele.

Teksti loeti eesti keeles

Adrifted

21.01.2000, kell 04:10

Lugesin seda ammu ammu ning peale seda lugesin seda veel ja veel. Minimaalsed muutused reaalsuses! Ning ametkond, mis sellega tegeleb. Vapustavalt hea. See on raamat, mis paneb mõtlema. Elu, universumi, inimeste ja aja üle. Mida veel tahta võiks?

Teksti loeti eesti keeles

Trekkie

12.04.2000, kell 18:11

Indrek Jentson

13.08.2000, kell 16:44

Enn Hunt

14.08.2000, kell 14:34

minu esimene asimov ja hea siiani...

Teksti loeti eesti keeles

Alari Rajande

25.08.2000, kell 22:23

Krister Haav

8.09.2000, kell 18:10

Erkki Lindpere

30.10.2000, kell 23:44

Alles alustasin ASimovi lugemisega, see oli nüüd kolmas peale esimest kahte Asumit. Meeldis rohkem kui viimased. Viis plussiga.Siiski üks Aja Paradoks jäi minu jaoks täielikuks paradoksiks - kuidas sai Cooper *alguses* ajas tagasi minna kui Igavikku veel ei eksisteerinud? Igavikku sai leiutada ainult siis kui ta juba olemas oli?Tõlge oli jah mitte kõige parem, aga huvitavaid sõnu oli välja mõeldud: ülevik, alavik, koduvik jms. :)

Teksti loeti eesti keeles

Raimond Raiskaja

18.12.2000, kell 14:28

Kristjan Ruumet

27.12.2000, kell 05:00

ichi

15.01.2001, kell 14:36

Ats Miller

15.01.2001, kell 19:05

See harvaesinev kord, kus olen nõus Katariinaga - kui hinnata füüsikalist maailmapilti, siis on siin maakerasuurused augud, aga mitte see ei ole peamine. Hämmastavalt jõuline visioon. Vist üks parimaid IA teoseid, eriti arvestades, millal ta selle kirjutas.

Teksti loeti eesti keeles

Pioneer

18.01.2001, kell 09:22

Hästi laialt on käsitletud ajas rändamise temaatikat. Väga hea fantaasiatasemega - ja seejuures laitmatus loogilises struktuuris on kirjeldatud kogu füüsikalisi probleeme selle ümber, energiaprobleemi, erinevate samaaegsete reaalsuste probleemi, jne. IMHO Asimovi üks parimaid romaane.

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

24.07.2001, kell 16:22

Aivar Yorick

26.09.2001, kell 01:58

Sai ka teiste Asimovide seas läbi loetud.

Teksti loeti eesti keeles

Karl R.Oven

22.10.2001, kell 18:03

Hea küll,aga Asumi raamatud on ikka paremad.

Teksti loeti eesti keeles

Jaanus Arumaa

4.01.2002, kell 12:52

Selle teose lugemiseks peab olema vastav tuju. Iseenesest ei suuda ta sind reaalsusest endasse "imeda".

Teksti loeti eesti keeles

Janek H.

15.01.2002, kell 21:18

Mitte just parim, mida ma oma vähese lugemuse juures olen jõudnud tarbida. Siiski kohati oli päris põnev.Võibolla ei saa ma mitte millestki aru, aga äkki keegi seletaks mulle milles peitub see point, et Cooper ja see kera kadusid ära aga Noys ja Harlan jäid eksisteerima.

Teksti loeti eesti keeles

Enn Veevo

23.01.2002, kell 16:57

Ka minu jaoks üks parimaid Asimovi raamatuid. Mulle meeldis eelkõige just ka varem nimetatud "teaduslik" lähenemine ajas rändamise probleemidele, sellele, et mingis ajahetkes ei saa niisama lihtsalt midagi muuta, ilma, et tulevik muutusk. Lugesin aastaid tagasi, üsna kohe peale eesti keeles ilmumist ja algul oli ikka narrilt raske sellest ajateljest ja sajandite värgist aru saada :)) Venelaste filmi olen kah näinud, muljet ei avaldanud.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

24.01.2002, kell 13:28

Kas nyyd parim Asimov, kuid kahtlemata tema paremikku kuuluv. Kokku on suudetud kirjutada väga kena maailm, milles kehtib väga rangelt põhjus-tagajärg seos ja ega ei saa öelda, et milleski oleks väga hirmsasti loogika vastu eksitud. Tore raamat.

Teksti loeti eesti keeles

Eevur Tumm

17.09.2002, kell 16:58

Parimaid ajaparadokside esitusi. Tõeline tüüpnäide a la lähed tagasi ja tapad oma vanaisa, aga jääd siis ise sündimata ja järelikult ei tapa ja järelikult sünnid ja tapad etc. (Kui keegi pole seda raamatut veel lugenud, siis konkreetselt oli tegevus küll muu, aga süsteem peaks olema sama:)) Ühesõnaga jälle muna-kana lugu, mis aga pole selle raamatu juures peamine. Minu jaoks olid selles raamatus pigem tähtsad valikute tegemise ja sellega kaasneva vastutuse raskus. Viis tuleb küll pika miinusega.

Teksti loeti eesti keeles

Valentin Abramov

23.12.2003, kell 20:39

Raamat jättis väga hea mulje juba aastaid tagasi - kui esimest korda loetud sai. Praegu sattusin peale vene samanimelisele filmile (huvitav, et ameeriklased midagi taolist ei teinud. Ja ongi vist parem, venelaste filmile pole midagi ette heita). Ja käsi haaras raamatu järgi. Ei taha filosofeerida, kumb on parem. Film on üsna täpselt raamatu järgi, aga mittte nii põhjalik. Ja tabas väga hästi meeleolu (eks näitlejad ole kah head). Aga raamat väärib viit, mingit kahtlust.

Teksti loeti eesti keeles

Agnes Tammik

3.03.2004, kell 13:12

Andreas Jõesaar

26.11.2006, kell 20:18

Võtsin "Igaviku lõpu" peale kümnekonna aasta pikkust vahet taas kätte, et siduda seda üheks tervikuks "Asumi" sarjaga. "Asumi ääres" pakutud idee Igaviklastest kui robotitest, kelle ülesandeks on leida Reaalsus, kus inimkond on ainsaks mõistuslikuks rassiks Galaktikas, on intrigeeriv. Ja isegi mõningal määral kooskõlas Igaviklaste lipukirjaga "Inimkonna hüvanguks". Siiski on romaanist selge, et Igaviklased on kõike muud kui robotid, lisaks tegutsevad nad inimkonna ekspansiooni vastu, mitte selle poolt. Et "Igaviku lõpp" sobituks ülejäänud Asimovi universumiga, tuleks ta põhjalikult ümber kirjutada aga seda enam teha ei saa... Ja pole ka vaja, sest romaan on suurepärane ka ilma selleta.

Ajarändudesse puutuv oli huvitav, Temporaalse Välja idee originaalne aga kogu lugu paradoksidest nii kubisev, et veenis mind peaaegu lõplikult ajarändude võimatuses. :)

Hindan raamatu suurepäraseks just eelkõige filosoofilises plaanis, sest ta andis tohutult mõtteainet. Veel loen plussiks seda, et tegelaskujud olid sümpaatsed ning kogu lugu hoidis koos kahe tegelase vaheline Tõeline Armastus.

Teksti loeti eesti keeles

Tarmo Õuemaa

2.04.2011, kell 11:40

24. sajandil suudab üks oma ajast eest olev teadlane valmis ehitada midagi, mis asub väljaspool aega ja milles oleva trumli kaudu saab ajas “üles-alla” sõita - Igaviku. Esialgu tegeldakse selle pikendamisega võimalikult kaugesse tulevikku, siis hakatakse ajarände kasutama sajanditevaheliseks kaubanduseks.

Romaani toimumisajaks on Igavik kujunenud aga hoopis millekski enamaks. Seal elavad eri aegadest kokku toodud ja välja koolitatud spetsialistid. Vaatlejad jälgivad reaalsustes toimuvat, otsivad välja halvad suundumused. Sotsioloogid selgitavad völja põhjused. Kompuutrid (mitte arvutid, vaid inimesed) teevad rehkendused, et leida ebasoovitava suundumuse kaotamiseks Minimaalne Vajalik Muudatus. Meie peategelane Andrew Harlan on aga tehnik, kes peab muudatuse pärisajas ellu viima.

Näiteks mõne olulise tegelase mõrva ärahoidmiseks ei tekita hea tehnik suurt mäsu, vaid sokutab kaks tundi varasemal ajal kusagile maanteele naelaga lauajupi, mille tõttu teatud kindlal džiibil läheb kumm tühjaks, sellega sõitja jääb 20 minutit kohtumisele hiljaks ja atentaat jääb ära. Headest tehnikutest on väärtuslikumad ainult kompuutrid, kuid ikkagi vaatavad teised igaviklased tehnikutele viltu, sest iga taoline muudatus toob kaasa ka - kuigi headest vähem - halbu asju. Mõni suurteos jääb kirjutamata (kuigi igaviku raamatukokku on see juba enne muretsetud), keegi, kes muidu oleks elanud suurepärase elu, peab hakkama saama sandina jne.

Harlaniga juhtuvad järjest paar üpris ootamatud asja, mis kokkuvõttes panevad küsimärgi alla kogu Igaviku saatuse. Väiksem neist on üks noor teadlane, kes saadetakse tema juurde õppima Igaviku-eelsete aegade ajalugu. See on Harlani suur kirg. Teiseks pannakse ta koos töötama kaunitariga vabameelsetest sajanditest. Arvestades, et Igavikus töötavad ainult mehed ja see kamp on moondunud imelikeks nohikuteks, Harlan armub tütarlapsesse lootusetult ja hakkab tegema suuri lollusi.

Enamik ajaulmekaid, mida mina lugenud olen, kasutavad eelkõige ajasrändamist, et tekitada huvitav olukord või paradoks. Siin on aga aeg ja aja muutmine ise peateemaks - minu lemmik ajateemaline raamat. Teiseks on see ilmselt kõige lähedasem asi armastusromaanile, mida ma suudan Asimovilt ette kujutada ja omal kombel on see päris armas.

Kindlasti on see ka põnevik, sest mõistatusi jagub tervesse raamatusse ja lõpuks saavad need lahenduse. Kokkuvõttes on see aga filosofeerimine inimeste valikute, eesmärkide ja sihtide üle hea ulmeromaani parimate traditsioonide kohaselt.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Rüütel

28.09.2012, kell 22:58

Raux

31.12.2012, kell 01:22

Olev Toom

15.11.2018, kell 23:49

Suurepärane raamat. Praktiliselt kõige usutavam ajasrändude kirjeldus koos hoiatustega. 1. Et kui lõpetame ekspansiivse arengu, võime end kohe maha kanda. 2. Et kuitahes haritud seltskond ei saa ega tohi meile iseenesestmõistevalikkusega öelda, kuhu peame minema. 3. Cherchez la femme. Mõnes eelnevas retsensioonis oli Harlanit äpuks tituleeritud. Kuid ainult seepärast, et ei märgatud tema teistpoolt -- Noysi. Naine on katalüsaator, mis vabastab mehes peituva energia.
01.12.2018: ahjah, proua Linda Arivale tuleb monument püstitada tõlke eest. "Alavik", "koduvik", "aegur"... Paremad terminid kui Doktoril endal.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles