Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Nightfall

(jutt aastast 1941)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1941; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Päeva lõpp»
«Horisont» 1998; nr 7 (november) – nr 8 (detsember)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
6
0
0
0
Keskmine hinne
4.455
Arvustused (11)

Lugu mis tegi Asimovi kuulsaks ja mida paljud peavad siiani parimaks ulmejutuks. Viimastega oleks huvitav tutvuda, sest mind pole loo puänt suutnud põrutada, hoolimata mitmest katsest. Teine häda on mul selle jutuga veel - detailid kipuvad kergesti ununema. Niisiis olen sisu ümberjutustusega raskustes: mingil planeedil, kus valitseb igavene päev, avastakse, et võrdsete ajavahemike tagant tabab nende maailma mingi katastroof, mis kogu inimkonna kultuuriliselt tüki maad tahapoole paiskab. Üks selline on kohe-kohe saabumas. Teadlased on ärevil. Ususektid tostavad pead. Möllu kui palju. Ja siis hakkabki pihta...
Teksti loeti inglise keeles

Tegemist on väga tüüpilise Asimovi jutuga, kõigi omaste puuduste ja väärtusetga. Tegelastüübid on samad, mis korduvad jutust juttu, karakterid välja arendamata. Iva peitub teaduslik-tehnilises küsimuses, mis lugeja jaoks populaarsete vahenditega lahti seletatud. Kuskilt kumab läbi filosoofiline alltoon, tegevust on vähe, kogu jutt toimub peamiselt kabinetivestlustena, kus tegelased üksteisele ilmselt ammu teatud-tuntud asju üle korrutavad. Ja puänt on pisut higine. Selle loo puhul on Asimov õnneks mitte kõik sõlmkohad alguses lahti laotatud ja pingekruttimine on kah päris tasemel. Kuigi, jah, täiesti võimalik et autor seda teksti enda jaoks väga oluliseks võis pidada. Aga kindlasti on Asimovil paremaid lugusid.
Teksti loeti eesti keeles

Ei võta heaks ega pane pahaks.. Polnud midagi suurt ja vinget selles kuulsas loos. Lugesin eesti keeles "Horisondist" ja kuna ei ole inglise keeles lugenud, ei oska tõlget ervustada, aga "Nightfall-i" võiks ikka kuidagi vaimukamalt tõlkida kui "Päeva lõpp". See, miks seda üheks läbi aegade paremaks ulmejutuks peetakse, jääb mulle arusaamatuks, isegi kui ulme all siinkohal ainult SF-i mõelda. Ka Asimovil endal on palju paremaid lugusid ning selle väheplaanilise üllitise lugematajäämine ei tohiks nüüd küll tragöödia olla.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu polnud just kõige paremini kirjutatud, kuid idee oli väga hea. Ning häid ideid ma võiks kasvõi ilma jututa lugeda ja nautida. Seetõttu raudne viis minu poolt. Ideedega on muidugi see paha asi, et paljud kirjanikud lüpsavad tihti ühte ja sama ideed ning idee autor võib varju jääda. Usun, et ulmekirjanikuna Asimov ikka esimesena selle välja käis...
Teksti loeti eesti keeles

Kas ta just Asimovi parim lugu on, selles julgen ma kahelda. Isegi mina, kes ma olen Asimovit siiski suhteliselt vähe lugenud, tean paremaid jutte. Aga lugeda kõlbas ning huvitav oli ta ka. Mis puutub ideesse, siis usun, et see oli hea, kuid teostus oleks võinud nüüd küll tsipa parem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu väga huvitav lugu, kuid esineb mõningaid häirivaid momente asja juures, näiteks loo viimistlematus ja see pikk-pikk keerutamine asja ümber, sealt pisike miinus viiele taha. Kuid üldiselt jutt meeldis idee poolest. Keskaegsed teaduse ja usu vahelised vastuolud ulmelises kuues ja inimeste hakkamasaamine seninägematute sündmustega. Igal juhul viis.
Teksti loeti eesti keeles

Baasist ikka kasu - ma ei teadnudki, et seegi jutt eesti keelde tõlgituna olemas on...

Juba kunagi palju aastaid tagasi seda esmakordselt lugedes üritasin konstrueerida tähesüsteemi, kus kuus päikest planeedile pidevalt valgust annaksid, ja sattusin tõtt-öelda raskustesse. Huvitav, kas mõni astronoom on selle koha pealt sõna võtnud? Vast on mingid ebaloomulikud võimalused, mille esinemine looduses on praktiliselt välistatud, muidu aga ei saaks selline maailm eksisteerida.

Teksti loeti inglise keeles

Tingimusteta üks parimaid jutte, mida ma lugenud olen. Samas ei julge teda ka üle lugeda - teadagi kogenematuna on kergem keskpärasest vaimustusse sattuda. Parem hoian positiivset mälestust :)
Teksti loeti eesti keeles

Jutt ise on hea, kuigi usutavusega on raskusi. Nimelt on mul väga raske ette kujutada kuue päikesega tähesüsteemi, kus eksisteeriks ka veel eluks kõlbulike tingimustega planeet. Kui aga sellest üle saada, siis on tegu laheda lugemisega. Viis miinus.
Teksti loeti inglise keeles

Või Asimovi kõige kuulsam ja parim jutt. Julgen selles sügavalt kahelda, kuid võib-olla statistiliselt tõesti. Idee on normaalne. Mitte just väga halb, kuid kindlasti mitte ka kõige parem. Loo sisemise loogika koha pealt on see kenasti ka välja mängitud, kuid minu jaoks jäi kõik natuke uimaseks. Pinget ju isegi oli, kuid see seletamine ja seletamine tüütas ära. Ja pealegi ei pea olema just eriline geenius, et pealkirja järgi ära arvata, mille konks on. Muidu tubli neli
Teksti loeti inglise keeles

Nagu eespool korduvalt mainitud - väga hea ideega lugu. Ja kuna mina väärtustan (ulme)juttude puhul just eelkõige ideed, siis annan andeks hallid tegelaskujud ja ka kerge loogikavabaduse. No kas tõesti polnud tervel planeedil pimedat kohta, siseruume näiteks? Ja kui ühel poolkeral varjutus toimus, siis miks hullus kogu planeedi elanikkond - loogiliselt võttes pidi ju teisel poolkeral valge olema? Võimalik, et nendele küsimustele anti jutus ka vastus, aga lihtsalt mina polnud tähelepanelik. Kuid vahet pole, hea ideega lugu oli ikka.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: