Ajamasina- ja kirjandusteemaline anekdoot, mis (vähemalt minu meelest) eriti lugeda ei kannata. Puänt oligi vist ainuke väärtuslikum asi selles loos, kuid eelnev keerutamine ajas lihtsalt une peale. Anekdoodi kohta liialt pikk.
(jutt aastast 1953)
eesti keeles: «Surematu bard»
«Jutuleht» 1992; nr 9 (29. veebruar)