Inimesed on kosmoselendude asemel avastanud võimaluse rännata paralleel-maailmade vahel ning asunud neid ka koloniseerima. Igale inimesele antakse päris tema enda Maa. Ühel päeval avastab jutu peategelane, et ta pole oma planeedil enam üksi... Puänt on täitsa olemas, kuid see on üsna magedalt välja mängitud. Asimovile meeldib liiga palju ära seletada. Kõik peab olema loogiline, kujutlusvõime on teisejärguline. Lugeda ju kõlbas, kuid oleks ka paremini saanud. Kolm