Inimeste reisilaev võetakse üle tulnukate poolt, kes hingavad kloori. Kuna käimas on sõda, muutuvad reisijad sõjavangiteks. Loomulikult ei suuda kõik sellega leppida, kuid keegi ei ole eriti nõus ka midagi ette võtma. Vaidlevad nad seal, mis nad vaidlevad, kuid tulemusteni ei jõua. Lõpuks otsustab üks väike tagasihoidlik raamatupidaja läbi mingisuguse šahti avakosmosesse ronida, et pärast kusagil mujal uuesti laeva siseneda. Puänt on lool olemas, kuid minu arust on see üsna ebausutav. Asimov on üritanud kirjutada üsna psühholoogilist teksti, mis on tal ka üsna hästi õnnestunud. Tegelaste vahelised suhted tunduvad loogilised, kuigi on pisut skemaatilised. Kui ainult lõpp poleks nii lihtne, oleks tegu päris korraliku jutuga. Neli