Mina seda roboti liigset emotsionaalsust (vt. hr. Jüri Kallase arvustust) nii väga maha ei teeks, eriti jutu eesmärki arvestades. Loodan, et keegi ei pahanda, kui panen siia kirja ''I, Roboti'' tagakaanelt võetud Susan Calvini tsitaadi:
"To you, a robot is a robot. Gears and metal. Electricity and positrons. Mind and iron! Human-made! If necessary, human-destroyed. But you haven't worked with them, so you don't know them. They're a cleaner, better breed than we are."
Vaat selle koha pealt olen ma vana hea Susan Calviniga täiesti ühel nõul, eriti kui inimkond oma lollustega jälle meelehärmi hakkab tekitama. Lähtudes sellest filosoofiast on ka Robbie emotsionaalsus omal kohal, antud jutus (tegelikult ka väga paljudes teistes Asimovi robotijuttudes) on toodud esile just inimene vs. robot vastuolu (kus minu sümpaatia kaldub peaaegu eranditult robotite poolele), kogu see emotsionaalne moos on toodud selle vastuolu paremaks illustreerimiseks ja esiletoomiseks. Selline on vähemalt minu nägemus asjast. Arvutiteaduslikke möödalaskmisi Asimovil muidugi esineb, kuid minu arvamuse kohaselt on neid siiski vähem, kui analoogilistes juttudes keskmiselt, olen ka palju-palju hullemate apsude otsa sattunud teiste kirjanike puhul.