See on (seni) viimane Milesi Vorkosigani seeriast. See seeria on üks vähestest, mis on ühtlaselt kõrgel tasemel. Üldiselt vajuvad seeriad sageli varsti ära, aga Bujold muutub üha paremaks. Bujoldi Milesi seerias on iga raamat iseseisvalt arusaadav, nii et pole vaja lugeda kõiki eelnevaid raamatuid, enne kui viimast hakata lugema. Enne Memory lugemist on siiski soovitav mõned eelnevad raamatud läbi lugeda, vähemalt Borders of Infinity. See muudab lugemise mahlakamaks ja teatavatest vihjetest saab paremini aru. Memory on lugu sellest, et, noh, ära surra ei maksa, sest tagasi ellu tulek võib olla seotud komplikatsioonidega. Vaene Miles kogeb seda valusalt oma nahal. Ta keha ei taha enam hästi töötada, olles kord ära surnud. Tal vaesel ei jää muud üle kui armastatud Dendarii Palgasõdurite kosmoselaevastik Elli Quinni kätte anda ja ise Barrayarile tagasi minna, vinduma ja nurisema. Nii ongi romaani algus, esimesed 100 lk aeglasemad kui tavaliselt. See tähendab, tulistamist ja tagaajamist ei ole. Mida me näeme, on Milesi psühholoogiline areng, tema siseelu uue eluetapi ees, ja see on kirjutatud erakordselt hästi. Aga siis juhtub midagi ImpSeci juhataja Simon Illyaniga ja asjad lähevad kiireks... Bujold kirjutab nii usutavalt, sügavalt ja inimestest arusaamisega, samas aga vägagi põnevalt, et mina ei saanud raamatut enne käest panna, kui ta läbi oli. Ma arvan, et Memory on kindlasti üks Milesi seeria tugevamaid raamatuid. Igal juhul, lugege Bujoldit. Iga tema raamat on hea.