Kasutajainfo

Lois McMaster Bujold

2.11.1949-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Lois McMaster Bujold ·

Memory

(romaan aastast 1996)

Sarjad:
  • Stalker 2017
Hinne
Hindajaid
6
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.556
Arvustused (9)

See on (seni) viimane Milesi Vorkosigani seeriast. See seeria on üks vähestest, mis on ühtlaselt kõrgel tasemel. Üldiselt vajuvad seeriad sageli varsti ära, aga Bujold muutub üha paremaks. Bujoldi Milesi seerias on iga raamat iseseisvalt arusaadav, nii et pole vaja lugeda kõiki eelnevaid raamatuid, enne kui viimast hakata lugema. Enne Memory lugemist on siiski soovitav mõned eelnevad raamatud läbi lugeda, vähemalt Borders of Infinity. See muudab lugemise mahlakamaks ja teatavatest vihjetest saab paremini aru. Memory on lugu sellest, et, noh, ära surra ei maksa, sest tagasi ellu tulek võib olla seotud komplikatsioonidega. Vaene Miles kogeb seda valusalt oma nahal. Ta keha ei taha enam hästi töötada, olles kord ära surnud. Tal vaesel ei jää muud üle kui armastatud Dendarii Palgasõdurite kosmoselaevastik Elli Quinni kätte anda ja ise Barrayarile tagasi minna, vinduma ja nurisema. Nii ongi romaani algus, esimesed 100 lk aeglasemad kui tavaliselt. See tähendab, tulistamist ja tagaajamist ei ole. Mida me näeme, on Milesi psühholoogiline areng, tema siseelu uue eluetapi ees, ja see on kirjutatud erakordselt hästi. Aga siis juhtub midagi ImpSeci juhataja Simon Illyaniga ja asjad lähevad kiireks... Bujold kirjutab nii usutavalt, sügavalt ja inimestest arusaamisega, samas aga vägagi põnevalt, et mina ei saanud raamatut enne käest panna, kui ta läbi oli. Ma arvan, et Memory on kindlasti üks Milesi seeria tugevamaid raamatuid. Igal juhul, lugege Bujoldit. Iga tema raamat on hea.
Teksti loeti inglise keeles

See oli minu esimene tutvus nii autori kui ka peategelasega. Peab ütlema, et oli tunda "järjeks" olemist, kuid väga segavaks see ei osutunud. Lugu ise oli hea, kirjutatud suhteliselt detailirohkelt, mõningate krimka sugemetega.
Teksti loeti vene keeles

Olulise on Milady enne mind juba kirja pannud. Mis puutub hinnangusse "seeria yks tugevamaid".. Raske öelda, Bujoldi tase on piisavalt kõrge ja stabiilne, et sellele lausele alla kirjutada hästi ei julgeks.. Kindlasti on ta yks mõtlikumaid ja rahulikumaid. Niivõrd, kui sõna "rahulik" taolise peategelase kontekstis kasutada on võimalik ;) Hinne on loomulikult viis pluss. Nyyd ei jää muud yle kui pikkisilmi järgmist raamatut oodata.
Teksti loeti inglise keeles

Küsite, miks neli?Natuke nutune ja natuke liiga lihtne peamist pahategijat juba intriigi alguses ära arvata. Psühholoogia koha pealt pole Bujold teab mis kõva tegija, kisub ikka sinna naistekate kanti, armastussteenide tase ja tundeelu kaasaarvatud. Aga mida enamat hästi ja kriitikute poolt kindlaks määratud reeglite järgi kirjutatud romaanilt tahta. "Memory" huumor on lapsikum kui "Mirror Cance" köites. Näiteks episoodid mitte koduneda sooviva kassiga ja märkused imperaatorliku audiitori raske kuldse ametitunnuse kohta. On normaalne, et stressis inimesed rahustavad end lõõpimisega, aga kas peab Bujold (suure algustähega auhinnatud auror) andma B-kategooria actionfilmide dialoogi?Sellepärast siis hindes üks pall alla. Norimine muidugi...
Teksti loeti vene keeles

Võrreldes muu sarjaga on see nutika ja leidliku invaliidi Miles Vorkosigani seikluste 10. osa tõesti natuke aeglasem, kui eelmised osad. Katki pole midagi, Milesi universumis on alati lahe viibida ja ega vahetpidamata ei peagi püstolid paukuma ja tagaajamine käima.

Paistab, et praktiliselt algusest peale toiminud liin Milesi kaksikelust Lord Vorkosigani/admiral Naismithina hakkab end kirjaniku jaoks ammendama. Sisse tuuakse ootamatu pööre sündmuste käiku – Miles saab Dendarii Vabade Palgasõdurite pealikukoha pealt ootamatult ja kiirelt kinga. Ei kellegi muu kui Barrayari Imperaatorliku Julgeoleku ülema Simon Illyani käest, valetamise eest raportis. Pool raamatut kulubki mõnede arvates väga aeglaselt toimuvale Milesi sisseelamisele Lordi jõudeellu. Kuna Aral & Cordelia viibivad miskil kaugemal koloniaalplaneedil, on Milesil hea ja harukordne võimalus ennast üksi suures tühjas majas sisse seada ja ennast korralikult kõrgaadliku majapidamisse, aga ka Barrayari seltsiellu pühendada. Kuna tema esialgne reaktsioon ametist lahtisaamisele on üsna ränk ja kergelt suitsidaalne, kleebitakse talle kohe külge ta ilueedist nõbu Ivan Vorpatril, kellel on see hea omadus, et temaga juhtub kogu aeg midagi naljakat. See osa küll erandkorras eriti ei juhtu. Ivan peab Milesil silma peal hoidma, et ta millegi rumalaga hakkama ei saaks. Miles ja Ivan moodustavad kogu sarja vältel ideaalse teineteist täiendava paari, kes vaatamata ühe geniaalsusele ja teise omadusele kõik perse keerata, saavad probleemiga siiski suurepäraselt hakkama.

Kui enam-vähem on uus nuppude asetus paika pandud, ongi aeg intriigiks. Illyanil tervis halveneb tunduvalt. Miles nuputab muidugi kohe välja, et mäluchipi ülesütlemise taga on leidlik viirus, mille vallapäästja otsimisega ongi talle ühtlasi tegevus leitud. Imperaator Gregor annab Milesile Imperaatorliku Audiitori tiitli, tegu on põhimõtteliselt ametikohaga, mille kandja tegutseb Imperaatori enda nimel, talle on võimaldatud kõik ligipääsud ükskõik kuhu ja tema ees ei tohi olla mingeid saladusi.

Tarbetu lisada, et kurjami leidmine ei valmista Milesile erilisi raskusi. Keegi siin juba mainis, et see ei valmistanud ka lugejaile mingit peamurdmist. Ei valmistanud jah, aga mis siis. Mina naudin Vorkosigani sarjas üldist õhkkonda, Milesi geniaalseid vaimuvälgatusi, situatsioonikoomikat ja kümmet muud asja. Peamurdmiseks võib vajadusel kriminulle lugeda. Milesile on uus suund kätte antud, järgmistes osades võib lugeda juba tema tegutsemistest Imp. Audiitorina.

Hämmastav, kuidas sarja üldine kvaliteet ei ilmuta mingeid languse märke. Harukordne asi sellel tellisepaksuste mammutsarjade ajastul, kui iga kirjanikuhakatis, kes oma esimese jutu on kuhugi maha müünud, tahab selle kohemaid vähemalt triloogiaks paisutada. Kindel “viis”.

Teksti loeti inglise keeles

"Memory" lugemisel on tunne nagu oleksid pärast pikka ja igati heas mõttes kurnavat pingutust ("Mirror Dance" koos kogu oma aktsiooniga) mugavasse tugitooli vajunud ja saad lõõgastuda ning Vorkosigani üledoosi rahulikult veelgi suurendada. Raamatu rahulikkus ja mõtlikkus on omal kohal.

"Mirror Dance" üks põhilisi sündmusi - Miles`i surm - ei möödu probleemideta. Tema ajus on miski lühises, väljendudes selles, et stressi haripunktil tabab teda krambihoog ja teadvusekaotus. Raamat algabki sellest kui Miles toibub ühest taolisest episoodist. Kõik on alustuseks liiga sarnane sellele, kui ta oli surma saanud ja krüokambrist taas ellu äratatud. Hea uudis on see, et ta siiski ei olnud surnud. Halb uudis on see, et episood leidis aset ImpSeci käskjalga pantvangist vabastades ja Miles lõikas oma kolleegil plasmapüssiga jalad maha...

Edasi saab Miles hakkama ilmselt ühe oma elu suurima rumalusega: ta proovib juhtumit "kinni mätsida" võltsides oma raportit. Simon Illyanil on aga Dendariide seas olemas nuhk. Miles kutsutakse tagasi Barrayarile (teekonna esimeses osas on Miles`i saatjaks seersant Taura). Mõneti ootamatu pööre: Miles vabastatakse teenistusest, ta kaotab oma koha ImpSecis ja õiguse töötada Dendariidega. Napilt pääseb ta sõjakohtust ja häbistamisest. Siin paistab minu hinnangul välja Bujoldi tugevus - ta ei karda hukata üht oma parimat tegelast Admiral Naismithi.

Suur osa raamatu edasisest sisust ongi keskendunud Miles`i otsingutele. Dendarii mägikülas elava õpetaja Harra (tuttav tegelane jutust "Mountains of Mourning") sõnadega: sa lähed edasi, kuni jõuad teisele poole. Mis on seal teisel pool? oli Miles`i küsimus. See selgub siis kui oled teisele poole jõudnud...

Pöörded tulevad sündmustikule peale siis, kui Simon Illyani biotehnoloogiline mälukiip üles ütleb ja ImpSeci pealik rivist välja langeb. Miles taotleb imperaator Gregorilt volitusi asja uurimiseks ning mõneti ootamatult sattub Imperaatorliku Audiitori rolli.

Jah - nagu eelpool arvustajad on viidanud - mõneti lihtne oli ära arvata, kes oli peasüüdlane. Bujold on proovinud küll jälgi peita, kuid siiski on lõpuks asjad nii nagu juba üsna alguses võib oletada. See oleks üks miinus raamatule.

Olgu kuidas on, aga see, et lõpuks ei ole happy end`i kooslustele Miles ja Dendariid ning Miles ja Quinn, muudab raamatu jällegi tugevamaks. Tegelased jäävad ustavaks oma olemusele, jäävad usutavateks. Siit saab ainult küsida, mis tuuled puhuvad järgmistes Miles Vorkosigani lugudes...?
Teksti loeti inglise keeles

Minu meelest üks igavamaid seniloetud Miles Vorkosigani sarja raamatuid, eriti võrreldes sündmustiku kronoloogia osas eelneva "Peeglitantsuga". Peaaegu pool raamatust läheb Milesi hingepiinade ja keiser Gregori pulmaettevalmistuste kirjeldamiseks. Siis tuuakse mängu Simon Illyani ootamatu haigushoo ja mikrokiibi teema ning romaan läheb veidi põnevamaks, ent kogumuljet see ei päästa ning 430-leheküljeline romaan mõjub üsna venitatuna. Ehk pole eelarvustajate mainitud "rahulikkus" lihtsalt see, mida ma sellelt autorilt ja sellest sarjast ootaksin. Ja krimkad pole mulle ka kunagi meeldinud, nii et kriminullilikud elemendid "Mälu" mu jaoks paremaks ei tee.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast Peeglitantsu nimelist seebitükki ei olnud mu ootused just eriti kõrged. Ning tõesti, raamatu esimene osa on suht sündmustevaene ja uimane. Isegi igav. Nii 100 lk võiks julgelt teksti kärpida ja midagi ei juhtuks. Tasapisi sündmustik siiski areneb ja kusagil teise poole alguses tõmmatakse saag vaikselt käima ja hakatakse tasapisi tempot tegema. Ehkki klassikalist madinat ei tulegi, ei saa toimuvat siiski kuidagi sündmustevaeseks pidada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et teose eesmärk oli ilmselt lahutada Miles oma laevastikust, mis kahtlemata andis autorile võimaluse edaspidi Milesi mänguväja natukene laiendada.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: