Niisiis, kui Lauri siin hindas asja pärast mõningast järgimõtlemist kolme pealt nelja peale, siis mina teen vastussuunas vangerduse: viie pealt nelja peale.
Rõhutan veelkord, et ma ei saa aru inimestest, kes Milesi eriliseks leiuks peavad -- tegemist on ju kõndiva klišeega. Oma tegutsemisviiside poolest ütleks, et tegu on Terasrotiga, kes on lapsepõlves kõvasti suitsu teinud ja kilekotist Soltoxit nuusutanud. Kirjanduses on selline napoleonlik tegelaskuju läbi aegade olnud nii positiivsete kui negatiivsete peategelaste väga levinud arhetüüp (tuletagem kasvõi viimati loetud raamatute hulgas meelde "Da Vinci koodi" kurikaela).
Kogu teos, mis õnneks pole kaugeltki nii nigel kui "The Warrior`s Apprentice", on üsna vägivaldselt jagatud kahte ossa. Esimene toimub polaarsaarel, kuhu Miles koolist suunatakse, teine ühe tärkava sõja eelses sündmustejadas. Ausalt öelda ei saa ma seniajani aru, miks oli kahest eraldiseisvast jutust üks kokku kirjutada? Polaarosa lõppeb üsna järsult ära just siis kui asi hakkab põnevaks minema ja sellest tingituna tegib kusagil keskel selline hall tsoon, kus lugeja tegelikult ei saa enam täpselt aru, mis toimub.
Okei .. kuna sisuliselt on tegu kahe omavahel mittehaakuva jutuga, siis libisen ma põgusalt mõlemast eraldi üle: Esimene osa meenutab mõnevõrra detektiivijuttu. Nooruke kavalpea on saadetud kuhugi kolkasse oma esimesi ristseid saama. Kohale jõudes leiab poiss asjad üsna logade peal olevat, satub konflikti kohaliku ülemusega ning avastab hulga salapäraseid asju.
Teises pooles tegutseb Miles juba ImpSeci värvides ning tuiskab erinevate valenimede all mööda ühte sõlmsektori mööda ringi. Tal õnnestub mängida nii salakaubavedajat, admilar Naismithi kui iseenast: isand Vorkosigani. Selgub, et sektoris toimub veider võidurelvastumine ja keegi ei saa täpselt aru mis täpselt toimub. Igal juhul on Barrayar mures asjade võimaliku arengu suhtes, mis võimaldab päris mitu musta stsenaariumi. Vaevalt on Miles nuhkimist alustanud kui juba ta herilasepessa satub. Et asjal rohkem jumet oleks avastab ta äkki, et segastel asjaoludel on Barrayari imperaator oma postilt jalga lasknud ning pahase plindrisse sattunud. Sektoris toimuvad sündmused lõpuks põimuvad omavahel ning pärast suuri sekeldusi leiab Miles kogu selle sasipuntra tegelikult tähenduse. Milline see on, seda lugege ise. Ütleme nii, et kuigi jutu vead on kohati häirivad on lõppemotsioon ikkagi positiivne.
