Sisukorras toodud ulmejutud moodustavad antud kogumiku mahust umbes poole. Ylejäänu koosneb Bujoldi ulmeteemalistest ja autobiograafilistest esseedest ning toimetaja koostatud "Miles Vorkosigani" sarja kohta käivatest artiklitest (Miles`i sugupuu näiteks).
Ausaltöelda meeldisid mulle siin kogus need artiklid mulle isegi rohkem kui ulmejutud. Välja arvatud "Mountains of Mourning", mis on tase omaette, kuid avaldatud ka terves hulgas muudes kogumikes.
Ylejäänud jutud olid võrreldes Bujoldi tyypiliselt kõrge tasemega sellised.. nõrgukesed. Sellest ka neli.