Kasutajainfo

Meelis Friedenthal

24.10.1973–

  • Eesti

Teosed

· Meelis Friedenthal ·

Vabanemine protagonismi valust

(jutt aastast 2000)
https://algernon.ee/node/374

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

  • Algernon
Hinne
Hindajaid
6
3
3
1
0
Keskmine hinne
4.077
Arvustused (13)

Protagonist oli antiiknäidendeis peaosatäitja, tänapäeval kirjandusteose tegelane, kes väljendab autori vaateid.

Ükskõik mida ulmekirjanikuhakatis Mattias Rosenbaum ka ei kirjutaks, ei õnnesti tal midagi avaldada, sest ta avastab alati, et sellesama sisuga teos on juba kirjutatud ja eesti keeles äsja ilmunud või ilmumas. Kurvastusest joob ta end täis ja jääb raali taha magama. Hommikul näeb ta kuvaril kirja "Document348". Öösel on ta kirjutanud 348 sissejuhatust, 348 potentsiaalset lugu. Arvatavasti ületab see kõigi eesti ulmekirjanike ja -tõlkijate pooleliolevate tööde arvu. See tähendab, et mõne loo võiks siiski valmis kirjutada. Aga millised ja kuidas meid üles leida?

Teksti loeti eesti keeles

Tegu on sissejuhatusega ning lugu ennast kas ideede puudumise või soovimatuse tõttu vaeva näha lihtsalt pole. Tegelikult on mul siiralt kahju, et jutt sellises kohas ja iseäranis sellisel moel katkeb ja väärt algus lausa kisendab selle järele et lugu lõpuni kirjutataks, aga kes saab autorit sundida?

Ütleme nii, et viis selle eest, mis eelneb viimasele lõigule ja üks niihästi viimase lõigu kui tegemata töö eest. Kokku kolm.

Teksti loeti eesti keeles

Algul, esimesi lehekylgi lugedes mótlesin, et eks see yks soga ole. Aga kui läbi sain, siis hakkas meeldima. Idee oli hea ja muud asjad olid ka paigas. Yhesónaga Friedenthali nimi jäi meelde ja otsustasin ta järgmisi jutte ka lugeda. Ei pettunud!

Huvitav oli muidugi avastus, et selle konkreetse loo peategelane kirjutas ikkagi yhe arusaamatu jutu valmis ka ja seda vóib Algernonist ilusti lugeda. Naljaga pooleks oleks vóinud ilmuda see lugu kahes eksemplaris: Yks Friedenthali nime all ja teine Rosenbaumi.

Teksti loeti eesti keeles

Selles loos on minu jaoks mõneti vastus ühele filosoofiaajaloo käsitlemise küsimusele. Nimelt, kas olulised on erilised isikud, kes mõtlevad välja midagi uut, või on ideed kusagil õhus ja mitmed inimesed haaravad sellest kinni ning ajalukku jäävad need, kes tegid seda esimesena või kõige lärmakamalt või nende ideede mõistmiseks kõige sobivamal ajahetkel. Sest loost aimub ideedelembust. Seda, et mõeldud mõtteid on ennegi mõeldud. Ega need mõtted seepärast väärtusetumad pole, aint et mida nendega peale hakata...
Hästi kirjutet huvitav lugu mu meelest.
Teksti loeti eesti keeles

Hinne on puht subjektiivne, sest BAAS nii ehk teisiti paduobjektiivsusele ei pretendeeri. Ega tegelikult ei tahtnudki väga seda arvustada, sest asi suht hästi ja kirjaoskajalikult yles oli tähendet. Millest jäi siis kirjatyki juures puudu? Pingest jäi puudu. Ma saan aru, et tegu oli filosoofilisemat laadi pajatusega, kuid ei läinud mulle see mitte korda.
Teksti loeti eesti keeles

Ma kahtlustan, et selline tunne, mis loos kirjeldatud, tuleb peale igaühele, kes midagi kirjutama proovib hakata. Just minu idee! olen mina elus sadu kordi hõisanud. ntx kirjutasin 6 aastat tagasi ühe loo, mis algas nii, et tegelasel on püstol suus. Kogu lugu toimus siis tagasivaatena kuni päästikule vajutamise hetkeni. Ja siis nägin kinos Fight Club`i. Mis see siis on? Ideed on õhus? Või lähevad nad õhku?Ei usu.Ma arvan, et see on lihtsalt andetute kuid tundlike inimeste (mina ka) haigus. Me ei ole tegelikult võimelised välja mõtlema midagi originaalset. Originaalseid asju on välja mõelnud vaid mõned geeniused. Ka see Fight Clubi idee on tegelikult taandatav loole, mis toimub hukkamõistetu peas neil hetkedel, mis jäävad pea pakule panemise ja kirve langemise vahele. Ja selliseid, uskuge, on müriaad (Noh, mitte just täpselt kümme tuhat aga palju ikkagi).Nii me elame keset ammumõeldud mõtteid. Loeme vaatame kuulame iga päev. Ja siis, ise teadvustamata, nopime neist välja ühe. Ja nimetame selle enda ideeks. Ahjaa, esinevad veel andetud ja tundetud kirjutajad. Need, ja selliseid on eesti ulmekirjutajate hulgas enamus, kirjutavad täielikku jama ja nad isegi ei saa aru, et kusagil on olemas midagi originaalset, midagi värsket ja uut. Kuigi, ega originaalsus ei pruugi olla vaid süzhees. Shakespeare uhkustas, et ta ei mõelnud mitte kunagi ühtegi süszheed välja. Kasutas vanu. Aga kuidas kasutas. Seepärast ka loole hinne kaks. Ideede tulemise idee ei ole sugugi originaalne idee. Ja ka see teostus ei andnud mitte midagi juurde.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt ise mulle meeldib.
Iga lugu on kord jutustatud ja jutustatakse taas ja taas. Originaalsus on see , mille üle saab kurta või ka mitte, aga sellisel juhul tuleb defineerida seda mõistet. Lõppeks ütles juba Koguja, et ei ole uut siin päikese all. Ja originaalsuseks võib lugeda seda inimest, seda juttu, mis on kordumatu vanade ideede ja mõtete, ürgsete instinktide ja emotsioonide kogum. Komponendid ise ei ole originaalsed, küll aga tulem.
Teksti loeti eesti keeles

Alguse põhjal ootasin mingit Jack Lewis`e kanti (Kes spikedab?) juttu, aga õnneks minnakse natuke teist teed. Mõtet ja jumet asjal nagu oleks, kuid lõpp jääb nõrgaks. Lugemist ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles

Oli täiesti selge ettekujutus esmalt, mida ma selle jutu kohta öelda tahan, aga mida uuut saakski nüüd enam öelda? Tekitas mõtteid, et äkki ongi ajalugu tsükliline! Lugesin vahelduseks liba-ajaloolisi raamatuid, kus arheoloogid spekuleerivad, et vaaroadel olid elektripirnid ja mannamasinad ja lennumasinad ja siis vajusid nad ajaloo käigus unustusehõlma. Miks mitte ei võikski nende õhus keerlevate ideedega nii olla? Vanu asju avastatakse uuesti, jalgrattaid leiutab iga tohman oma koduseinte vahel jne. Kui Aleksandria rmtkogu maha põleb, siis ühel hetkel peab ju keegi need uuesti üle kirjutama.

Positiivne ja hea lugu vanal ja tähtsal ideel, mis uues kuues. MFi loeks hea meelega veelgi!

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: