Meelde see tuli, aga kes autor ja mis on jutu pealkirjaks – vaat see enam ei meenunud. Täna hommikul aga plahvatas, et see ilmus mingis antoloogias, mille oli illustreerinud Lev Rubinštein. Noh, edasi läks asi lihtsalt – vaatasin mõned Jevgeni Brandise ja Vladimir Dmitrevski koostatud Leningradi autorite antoloogiad läbi ja peagi see jutt mul käes oli...
Maale naaseb tähelaev, kosmonaudid on anabioosis ning mingil hetkel peab laeva arvuti nad äratama. Õnnetuseks kosmonaudid teadvusele ei tule ning arvuti proovib siis kõikvõimalikke äratamisviise... kuniks masinal ei jää muud üle kui kasutada viimset vahendit. (Ilmselt ei ole suur kuritegu, kui ütlen, et arvuti mängis teadvuseta kosmonautidele mingit vene rahvalaulu.)
Eks igaüks saab aru, et multifilm «Возвращение» (1980) on selle 1973. aastal ilmunud jutu edasiarendus (et mitte öelda plagiaat) ... kuigi, filmi tiitrites pole sõnagi Aleksandr Hlebnikovist ja tema jutust.
Jah on võimalik, et stsenarist tuli iseseisvalt samasuguse jabura idee peale... seda enam, et tol ajal läks nõukogude ulmes eriti moodi Venemaa looduse ja (pseudo)rahvakunsti jumaldamine... et just need asjad aitavad (otsekui) pidetuid tulevikuinimesi taas järjele. Samas, kui ma seda juttu esimest korda lugesin, siis oli mul kohe selge, et siit see multikas siis oma idee sai...
Kahe saab see jutt lõdvalt kätte ning kõigemadalamast hindest päästavad kaks momenti: see jaburus on mulle miskipärast meelde jäänud ning loetud on ikka tunduvalt hullemat ja ilmetumat kirjasõna.