Üks ilgemaid postmodernistlikke sonimisi, mida ma lugenud olen, on Michael Swanwicki Iron Dragon`s Daughter. Selle lühiromaani tegevus paistab toimuvat samas maailmas, lühiromaan ise on aga hoopis teisest mastist. Harva küll, aga vahest siiski, pean nõustuma arvustaja Kristjan Sandriga. Karm fantaasiarikas lugu, kus maailm on küll kummaline, aga täiesti mõistetav, vastupidiselt juba eelpoolnimetatud "Raudlohe tütrele", mille kohta ei saa teisiti, kui pean andma vältimatu hoiatuse: ärge lugege seda, säästate oma elust selle lugemiseks kulutatud aja ja ei kaota ajurakke üritades mõista paberile valatud postmodernistlikku okset. "King Dragonit" lugege ikka, tegu on karge ja sünge fantaasiaga teaduslik-tehnilise revolutsiooni üleelanud Haldjamaast.