Väheke tõtt moonutades võib öelda, et B.Sterling ja W.Gibson rajasid küberpungi. Just selles järjestuses! Sterlingi romaanid “The Artificial Kid” (80) ja “Schismatrix” (85) ning antoloogia “Mirrorshades” (86) annavad põhjuse teda esimesena mainida. Teisena tuleb otse loomulikult Gibson oma juttudega (“Johnny Mnemonic”(81) jt) ning romaanidega “Neuromancer” (84) ja “Count Zero” (86). Selle ulmesuunaga on tihedalt seotud käesoleva novelliga tänavu Hugo võitnud Swanwick. Ta jutt “Ginungagap” (80) kuulub küberpungi eelajalukku ja 1991 Nebula võitnud “Stations of the Tide” on puhtakujuline küberpunkromaan. Neid kolme tippkirjanikku võrreldes peab tõdema, et kui Gibsoni tippudeks on tänapäevani “Neuromancer” ja “Count Zero”, siis Sterling ja Swanwick kirjutavad üha paremini ja paremini.
Tulevased põlvkonnad on leiutanud ajarändamise ja rajanud minevikku uurimisjaamu. Vaadeldava novelli tegevus toimubki ühes taolises uurimisjaamas kriidiajastul dinosauruste keskel. Raha hangitakse pidulike tantsuõhtute korraldamisega. Üks pääse maksab 100 000 dollarit. Peategelaseks on endine paleontoloog, kes jutu alguseks on tõusnud peoõhtute peaadministraatori ametikohale. Ühe rikka perekonna teismeline tütar otsib seksiseiklust ja… tekkivad ajaparadoksid ning moraalsed komplikatsioonid. Võimas jutt!
Tulevased põlvkonnad on leiutanud ajarändamise ja rajanud minevikku uurimisjaamu. Vaadeldava novelli tegevus toimubki ühes taolises uurimisjaamas kriidiajastul dinosauruste keskel. Raha hangitakse pidulike tantsuõhtute korraldamisega. Üks pääse maksab 100 000 dollarit. Peategelaseks on endine paleontoloog, kes jutu alguseks on tõusnud peoõhtute peaadministraatori ametikohale. Ühe rikka perekonna teismeline tütar otsib seksiseiklust ja… tekkivad ajaparadoksid ning moraalsed komplikatsioonid. Võimas jutt!