Muideks, inimkond ei teagi, et mingid võõrad platsis on... esialgu hoiab korporatsioon asja omateada, et oleks võimalik korralikku majanduslikku kasu lõigata.
Ämblikud oskavad näiteks ainet läbi mustade aukude kanda... ning loo peategelaseks olev neidis peaks see esimene inimene olema, mis läbi läheb...
Üsna lühike lugu, aga hästi intensiivne (nagu heal küberpunkil ikka kombeks), loed läbi ning mõtled tüki aega takkajärele loetu üle.
Leidlik ning hästi läbimõeldud maailm (mida autor hiljem veel ka oma romaanis «Vacuum Flowers» kasutas), usutavad tegelased, situatsioonid ja tõeliselt üllatuslik puänt.
Lugesingi juttu kunagi miskis Jerry Pournelle`i koostatud Nebula-antoloogias – jutt auhinda küll ei saanud, aga oli finalist... ning kui mõelda, et see oli autori üks esimesi tekste... Ka vene tõlge (sari «Virtualnõi mir») on võrratu... tõlkija polnud ikka karvavõrdki asja lamestanud!
Pealkirjast: Skandinaavia mütoloogias tähistab see sõna algkaost, millest kõik sünnib... hea pealkiri ning loos üldse sihukest mõnusat müüdilikku hoovust.
Kindlasti lugeda!!!