(jutt aastast 1998)
eesti keeles: «Sädelevad uksed»
antoloogia «Täheaeg 1: Sädelevad uksed» 2002
See on ainus võimalus satisfikatsiooniks mahavisatud aja eest, mis selle hüsteerilise edvistamise lugemise peale kulus.
Laborikraam.
Jutt hakkas mõistatuslikult, kulges huvitavalt ning katkes eikusagil. Võimalik, et moodsas maailmas on selline jutustamislaad kõva sõna – on ju selline «maagiline» mõiste nagu katkestuste kultuur, või kuidas see nüüd oligi?
Jah, jutt on parem, kui nii mõnigi teine uuem Michael Swanwicku tekst, aga pean taas tõdema, et (minu jaoks) paremini ja huvitavamalt kirjutas see mees oma loomekarjääri alguses.
Neli siis selle eest, et lugemishetkel oli mõnus ja köitis, aga see neli on nõrk seetõttu, et minuarust on tegu vaid millegi algusega. Või osanud autor asjaga lihtsalt enam midagi edasi teha? Jah, kuid väljavõttena millestki oli asi täitsa äge!
Kui on valida, et kas ilutsev ja segane (mõni paneks siia kindlasti epiteedi `meisterlik`) kirjutamisstiil ja olematu süzhee, mille peal ei vea kardetavasti isegi C-kategooria telesarja episoodi välja või koherentne stiil ja tihe süzhee, siis valin silma pilgutamata viimase. Mis puutub peategelasesse, siis end feministiks pidavatel inimestel läheb juttu lugedes ilmselt süda soojaks, sest kõnealune bitch võiks oma käitumiselt, olemuselt ja tõekspidamistelt olla väga paljudele ideaaliks kelle poole püüelda.Hindeks 1, aga täpselt samal põhjusel, mis Golikovil.
Ülimorbiidne, masendav tulevik, inimesed kes peavad tegelema ähvardava ohuga ning ka põgenikega tulevikust. Agente jagub mõlemale poolele, kusjuures pole absoluutselt selge, mis või kes need pooled üldse on.Ja puänt keerab asjale veel hoopis uue vindi peale...Vapustavalt hea. Eelmised arvustajad pole ilmselt lihtsalt pihta saanud, tasuks kindlasti üle lugeda.