Luke Skywalker ja printsess Leia on teel planeedile Circarpous, kus on tähtis kohtumine kohelike rebelite juhtidega. Nad peavad aga sooritama hädamaandumise metsikule dzhungelplaneedile Mimban. Lootuses leida ees maandumissignaale edastanud majakas, satuvad nad oma suureks jahmatuseks hoopis imperialistide kontrolli all olevasse salajasse kaevanduslinna. Keegi salapärane naine Halla tunneb Luke’is the Force’i ja tahab tema abi teatava imekristalli Kiburri leidmiseks. Tal on killuke sellest kristallist, mille vägi on nii suur, et ei tohi mingil juhul sattuda kurjade jõudude kätte.
Luke ja Leia satuvad aga imperialstide kätte vangi, nad teesklevad põgenenud kurjategijaid, kuid kristall paistab olevat nii tähtis, et seda saabub uurima ei keegi muu kui Darth Vader. Enne jõuavad kangelased muidugi põgeneda ja asuvad dzhunglites taga otsima müütilist Pomojema templit, kus peaks asuma Kaiburr. Nii et tüüpiline planeedi-quest, kus kohtutakse kohalike eluvormidega, nii vaenulike kui vähemvaenulikega; leitakse iidseid maa-aluseid linnu ja muistseid templeid. Mõneti tuleb meelde Howardit, aga julmust on vähem.
Romaani esimene pool on siiski üsna huvitav, kuna pole ette teada, mis juhtub. Teine pool on aga liiga tüüpiline. Leia ja Luke’i kamp peab aborigeenide toetusel maha võiduka lahingu pahadega, leiab templi ja kristalli. Lahknevus filmidega seisneb minu meelest selles, et Luke finaali mõõgavõitluses Vaderi käe otsast raiub ja ta miskisse pimedasse kaevu lükkab… V-st jaost jäi igati mulje, et seal kohtuvad nad ikkagi esimest korda. Samuti tuleks meeles pidada, et lähemat õpetust the Force`ist sai Luke alles Yoda käest; Obi-Wan ei jõudnud teda piisavalt õpetada. Siin romaanis aga tunneb Luke end juba suhteliselt tshempionina. Nii või teisiti, aga see episood on nüüd Luke Skywalkeri ametlikku biograafiasse arvatud ja sellega tuleb leppida.
Et lõpuosa kiskus liiga tavapäraseks ja fantaasiavaeseks on hindeks “kolm”, plussiga ehk isegi. Algus lubas palju enamat.