Järgmine raamat triloogiast "The Damned" seab sündmused eelmisest raamatust paar sajandit tuleviku. Amplitur on asunud looma oma supersõdureid, väidetavalt Ashregani päritolu. Asi tundub juba algusest peale kahtlane, kuna need tegelased on nagu Ahreganid, aga ei ole ka. Ajapikku selgub, et tegemist on "äraneetutega", teisinõnu, inimestega, keda on geneetiliselt proovitud muuta Amplituri soovidele vastavaks. Et asi hõlpsam oleks on neile antud Ashreganidele omane välimus (mis peaaegu vastab inimeste välimusele) ning nad on pandud elama Ahsreganide keskele. Peale selle on nad lapsest saadik õpetatud tapma ja püssi laskma ning praktiliselt kõik nad on sõdurid -- ja tõukari. Amplitur loodab nendega risustada inimeste geene, muutes nad vastuvõtlikuks Amplituri telepaatilistele mõjutustele. Probleem aga tekib siis, kui Weave sõduritel õnnestub osa neist elusalt kätte saada ning opereerida neilt maha elnudi, mille Amplitu oli neile istutanud. Ajapikku leiavad tunnevad nad, et neist ongi saanud inimesed ka psüühiliselt. Kuid siis selgub, et nad on saanud päranduseks Amplituuridelt võime, mida keegi ei olnud oodanud. Võime, mis võib nad teha universumi vanelaseks number 1. Raamat on võibolla pisut mahajooksnum kui sarja esimene raamat. Eriti just kirjanduslikult, kuid minu meeles on stoori tuntavalt parem. Igal juhul vääriline jätk sündmuste arengule.