The Damned nimelise triloogia esimene raamat. Suures ja laias universumis on käimas sõda kahe rühmituse vahel. Amplitur Purpose nimelise ürituse eesmärk on koguda kõik intelligentsed rassid ühe mütsi alla (tegelikult küll Ampliturideks kutsutava rassi mütsi alla). Amplituri on juba aastatuhandete eest avastanud, et neil on telepaatiline võime mõjutada teisi rasse, anda neil oma voli järgi "tõukeid" soovitud suunda. Paljuski selle võime tõttu on nad saavutanud ülemvõimu küllalt suure hulga intelligentsete tsivilisatsioonide üle. Tavaliselt sooritasid nad "nõustatud" rassidele ka pisut geneetilisi uuenduseid, mis tagas nende kuulekuse ka ebamäärases tulevikus ja suundusid siis järgmist ohvrit otsima. Kui nad lõpuks kohtusid Weave nimelise rasside rühmitusega, siis hõõrusid Ampliturid rõmmsalt käsi (või tegelikult küll kombitsaid) kokku, kuna tööpõld paistis neile suur olevad. Probleemiks osutus aga asjaolu, et Weave liikmeid ei soovinud lasta ennast geneetiliselt solkida, enamgi veel, ei tahtnud kuuldagi Purposega liitumisest Amplitui käsutäitjatena. Lahendus oli lihtne "This Means War" ja nii algaski sõda, mis oli kestnud juba ca tuhat aastat. Tasahilju kippus sõda pöörduma Weave kahjuks, kuni Weave leidis planeedi Maa. Selgus, et inimesed on ideaalsed supersõdurid (võrreldes muude rassidega). Üks inimesest sõdur oleks olnud võrde kümne ükskõik millise muu rassi sõduriga, pealegi olid paljud rassid üldsegi sellised, kes ei kannatanud absoluutselt füüsilist vägivalda, kes ei suudaks isegi kõrvakiilu anda. Inimesed vastupidi olid aga sõjakad ning lõpuks palgatigi maa pealt terve pinu sõjamehi, kes läksid Pupose meestele "assi kickima" (edukalt). Kui Pupose proovis hävitada asja juba eos, siis said nad ebameeldiva üllatuse osaliseks. Nimelt selgus, et Amplituri telepaatiline võima ei mõju inimestele absoluutselt ning hullemgi veel, inimestesse kogunenud primitiivne vägivald ning vihkamine võib anda neile sellise tagasiside, mis viib Amlituri koomasse ning võib neid isegi tappa. Raamat on küllalt huvitavalt kirjutatud ja kuigi osa asju tundus mulle pisut naeruväärsetena (kuid mitte ebausutavatena) pean me seda absoluutselt korralikuks raamatuks.