Taas suhteliselt primitiivne jutt Leo Sinilaiult.
Jutt mingist soome poksijast, kes on hästi sadistliku loomuga ning püüab iga hinna eest olla kõige parem...
Õuduskirjanduse lugeja teab, et selline situatsioon suisa karjub tumedate jõudude vahelesegamise järele... nii siingi: surm ja teispoolsed jõud on iseendastmõistevalt mängus.
Mõtlesin tükk aega, et milline hinne panna... otsustavaks sai mälu – teiseks lugemiseks oli see jutt mul täiesti meelest läinud! Seega kaks, oleks kasvõi miskitki meeles olnud oleks kolme andnud...