Yhekordseks tarvitamiseks, kui yhtegi head raamatut pole lauanurgal järge ootamas ja muidu ka igav on. Stooriks on mutanträndrohutirtsude rünnak Inglismaale, ning muu hulgas ka x kolkaalevile y perekonnale ning selles käärivatele tyypiliselt väikekodanlikele perekonfliktidele.
Positiivset: on mitmeid naturalistlikke stseene, mis peaksid mõjuma neile, kes putukatesse vähegi vastumeelsusega suhtuvad. (Need rändrohutirtsud nimelt söövad praktiliselt kõike, igaljuhul on mitmete tegelaste hingamine aktiivselt raskendatud, kui need pöidlasuurused elukad hingetoru revideerivad, ykskõik, kas nad siis söövad seda või mitte.) Smith tempoga tavaliselt ei venita, möll käib täie raha eest. Stseen, kus farmiomanik pääses tirtsude käest traktorisse põgenedes, et veidi hiljem silmitsi seista oma hullunud pulliga, oli oma võikas iroonilisuses tunnustatav.
Negatiivset: aaah, kollane kirjandus... mis seal ikka.