Hilislooming. Pealkirjastatud küll komöödiaks aga see on pigem iroonia. Nalja ju väheke saab aga rohkem on tegu suhteliselt sünge looga. Perestrikaajastu Piiter. Esimene demokraatiavaimustus hakkab taanduma. Lahtisem ühiskond on seni kõva kontrolliga harjunud maale vallandanud seni alateadvuses kinniistunud hirmud. Majanduslik kaos ja teadmatus tuleviku ees, minevikuvarjud. Kõik oleks nagu muutumises, kuid kuhu poole? See on näidend nõukogude põlvkondade erinevustest ning arusaamadest üleelatud minuvikukoledustest. Kuid ka taotluslikult masendav hoiatusnäidend. Ühel ööl kustub Piiteris elekter ja mööda maju hakkavad käima mustades kostüümides kullerid, kes annavad üle kutseid ilmuda muidusööjatel, rikastel, politikaanidel, juutidel, amoraalikutel, jne. jne. homme hommikul kuhugi staadionile, kaasa võtta pesu, varandus ülesmärkida ja jätta koju...
Kas see on üldse ulme? Noh, mina seda Baasi ei lisanud, kui ta siin sees oli, eks siis või arvustada kah. Midagi näidendis kirjeldatust ju tegelikult ei toimunud. Aga olid inimesed, kes oleks seda kindlasti soovinud, vahest ellugi viinud. Kuidagi on kahju, et vennad pidid sellise kurva loominguga lõpetama. Lugeda soovitan küll aga ega see mingi tippteos ka ei ole. Lühike ja lööv näidend aga viie jaoks jääb pisut lahjaks. Ajas ja ruumis kuidagi liiga lokaalne.
Kas see on üldse ulme? Noh, mina seda Baasi ei lisanud, kui ta siin sees oli, eks siis või arvustada kah. Midagi näidendis kirjeldatust ju tegelikult ei toimunud. Aga olid inimesed, kes oleks seda kindlasti soovinud, vahest ellugi viinud. Kuidagi on kahju, et vennad pidid sellise kurva loominguga lõpetama. Lugeda soovitan küll aga ega see mingi tippteos ka ei ole. Lühike ja lööv näidend aga viie jaoks jääb pisut lahjaks. Ajas ja ruumis kuidagi liiga lokaalne.