Minu 300-s arvustus BAASis.
Ja sai valitud kogumik, mille kõik osad kipuvad ikka hindamisskaalat sassi lööma. Strugackite kõrval kohati raske midagi muud viievääriliseks tõsta...
See kogumik siis esmakordselt koondab need kolm romaani. Valitud ehk seepärast, et nö sarjavälised asjad ("Tigu" mõninga mööndusega). Ent ühiseid nimetajaid kahtlemata leiab. Kasvõi selle, millise lakoonilise väljendusjõuga autorid oma mõttemaailma edasi annavad.
"Piknik teeserval" - üks võimsamaid finaale, mida olen lugenud. Stalker, kahtlase moraalse palega mees, tormamas mäest alla ja nõudmas õnne kõigile. Sest ühtki muud soovi ei saa olla...kui kõik võib täide minna. Mitte palumas lunastust endale vaid õnne kõigile.
"Alpinist" - igavene dilemma kohuse ja mõistuse vahel. Kas inimene on võimeline nägema ka südamega või ainult silmade ja mõistusega? Kõige rängem etteheide on see, mille endale ise teeme, eriti kui süüdistada saab ennast ainult eneseks olemises, oma kohuse täitmises. Kui sa oled kõike õieti teinud, ent ometi oleks saanud ka teisiti - siis poleks praegu nii valus.
"Tigu" - kirjanik A.B. Strugacki kõige kafkalikum asi; kõige vihasem, samas nukram. Väljarabelemine mõttetust labürindist, inimesed rabelemas ja toimetamas mingi eesmärgi nimel, mida nad täpselt sõnastada ei suuda. Väga mitmete tõlgendusplaanidega teos, mida lõpuni mõista väga raske.
Mulle meeldib neid romaane ikka vahest üle lehitseda ja mõningaid kohti lugeda. Samuti nagu Kalevipoja arvustust "Piknikule".
Ja sai valitud kogumik, mille kõik osad kipuvad ikka hindamisskaalat sassi lööma. Strugackite kõrval kohati raske midagi muud viievääriliseks tõsta...
See kogumik siis esmakordselt koondab need kolm romaani. Valitud ehk seepärast, et nö sarjavälised asjad ("Tigu" mõninga mööndusega). Ent ühiseid nimetajaid kahtlemata leiab. Kasvõi selle, millise lakoonilise väljendusjõuga autorid oma mõttemaailma edasi annavad.
"Piknik teeserval" - üks võimsamaid finaale, mida olen lugenud. Stalker, kahtlase moraalse palega mees, tormamas mäest alla ja nõudmas õnne kõigile. Sest ühtki muud soovi ei saa olla...kui kõik võib täide minna. Mitte palumas lunastust endale vaid õnne kõigile.
"Alpinist" - igavene dilemma kohuse ja mõistuse vahel. Kas inimene on võimeline nägema ka südamega või ainult silmade ja mõistusega? Kõige rängem etteheide on see, mille endale ise teeme, eriti kui süüdistada saab ennast ainult eneseks olemises, oma kohuse täitmises. Kui sa oled kõike õieti teinud, ent ometi oleks saanud ka teisiti - siis poleks praegu nii valus.
"Tigu" - kirjanik A.B. Strugacki kõige kafkalikum asi; kõige vihasem, samas nukram. Väljarabelemine mõttetust labürindist, inimesed rabelemas ja toimetamas mingi eesmärgi nimel, mida nad täpselt sõnastada ei suuda. Väga mitmete tõlgendusplaanidega teos, mida lõpuni mõista väga raske.
Mulle meeldib neid romaane ikka vahest üle lehitseda ja mõningaid kohti lugeda. Samuti nagu Kalevipoja arvustust "Piknikule".