(lühiromaan aastast 1968)
eesti keeles: «Tigu nõlvakul»
««Loomingu» Raamatukogu» 1971; nr 15/16
SEDA anti Nõukogude ajal üllatavalt palju välja, alates Bulgakovi "Meistrist ja Margaritast" ja lõpetades Valtoni "Kaheksa jaapanlannaga". SELLE poolest on Tigu, Luiged ning Valtoni mingi perioodi sürrinovellid väga sarnased, kuigi Valtonil on asi ulmest kaugel. Erinevus on muidugi ka mahus: iga Valtoni novell võiks olla vaid episood Vendade romaanis. Tegelikult ongi Vendade asjad (ma mõtlen siin Tigu, mitte Luiki) mõnikord liialt üle koormatud.
Omaette loona oleks võib olla veidi nelja poole kiskinud, aga koos teise poolega on surmkindel viis.
Oops, teine pool ("Les") on siiamaani päris arvutamata(???)
Strugatskitel on paremaid asju ja seetõttu panen neile seekord siis kolme.
No absoluutselt ei ole raske, keeruline ega igav!
Aga eks vist mingi eelsoodumus peab niisuguse asja lugemiseks tõesti olema. Ja võib-olla eeldab "Tigu" ka seda, et lugeja on vähemalt mingi osa oma teadlikust eksistentsist veetnud selles ühinend rahvaste murdmatus liidus, mida enam ei ole. Selles mõttes oleks huvitav teada, mida läänesakslased asjast peale läbilugemist arvasid.
Kui siin ülalpool mainiti sarnasust Hardi Volmeri filmiga, siis minule tuli tegelikult ka lugedes üks Eesti film silme ette. Aga see oli hoopiski Roman Baskini "Vernanda". Kes seda on näinud ja kellele ta meeldis, see peaks "Teo" küll kindlasti läbi lugema.
Lugesin nüüd äsja eesti keeles ilmunud täieliku versiooni samuti läbi. Omal ajal Loomingu Raamatukogus ilmunud osast oli millegipärast väga hea mulje jäänud ja nüüd seda osa üle lugedes oli aastatetagust vaimustust raske mõista-selline tavaline absurd, mitte väga naljakas.
Absurdivõtmes kirjutatud tekstidel on vähemalt minu jaoks veidi salakaval mõju-mingil hetkel ei pööra enam lugedes detailidele erilist tähelepanu, sest tundub, et kõik, mida loed, on nagunii sisutu jama, mis võib olla küll naljakas ja fantaasiarikas, ent millel puudub sügavam mõte. "Teo nõlvakul" terviktekstist joonistub siiski mingi tagamõte välja, ent maailm tervikuna ja tegelaste käitumise ning mõtlemise täpsed motiivid jäävadki häguseks. On siis tegu mingi paralleelmaailma või teise planeediga, kas tegelased on narkouimas või kuidagi töödeldud teadvustega? Seda me teada ei saagi.