1.
38
3.763
2.
24
3.708
3.
5
3.8
4.
21
4.19
5.
34
4.735
6.
25
4.92
7.
17
4.235
8.
2
4.5
9.
41
4.561
10.
3
3.667
11.
34
4.5
12.
46
4.239
13.
11
4.273
14.
14
4.357
15.
56
4.821
16.
29
4.586
17.
22
4.409
18.
2
4.5
19.
17
4.706
20.
3
4.0
22.
2
3.5
1.
4
3.25
2.
2
4.5
3.
9
3.556
5.
3
4.333
6.
17
4.235
7.
18
4.167
8.
9
3.556
9.
44
4.205
10.
1
5.0
2.
2
5.0
9.
1
4.0
1.
3
4.0
3.
4
4.5
4.
4
3.0
5.
9
4.0
7.
4
4.0
8.
3
4.0
12.
1
5.0
13.
1
5.0
14.
1
5.0
15.
1
5.0
16.
1
5.0
17.
1
5.0
18.
1
5.0
19.
1
5.0
20.
1
5.0
21.
1
5.0
22.
2
5.0
23.
1
5.0
24.
2
3.5
25.
1
5.0
26.
1
5.0
27.
1
5.0
28.
1
5.0
33.
1
5.0
34.
1
3.0
35.
3
3.0
36.
2
4.0
37.
1
3.0
38.
1
5.0
39.
1
1.0
40.
1
2.0
6.
4
4.0
8.
1
4.0
18.
7
4.429
33.
2
3.5
38.
1
5.0
42.
1
3.0
44.
3
3.0
(romaan aastast 1962)
Silmapiiril terendab esimene tuhat ning seetõttu sai juubeliks valitud vendade Strugatskite kõige viletsam romaan...
Väga levinud on ütlus, et romaan «Praktikandid» tähistas autorite pööret sotsiaalse ulme poole. Ilmselt see ka nii on, sest käesolevas romaanis on sotsiaalsust söögi alla ja peale. Ning sellest algavad ka romaani hädad! Vormilt on «Praktikandid» tüüpiline ekskursioonivormis utoopia, kus oma sõpradest mahajäänud vaakumkeevitaja Jura siis Ivan Zhilini ning legendaarse Bõkovi, Jurkovski ja Krutikovi juhtimisel maailma avastab. Samas pole romaan saanud veel ka päris stiilipuhtaks sotsiaalseks ulmeks. Seiklusi asendavad küll enamjaolt tootmistehnilised probleemid ja katteta hüpoteesid... aegajalt esineb siiski ka laskmist ja kosmoseromantikat. Romaani põhiline miinus ongi üldine tasakaalustamatus: kõike on kolepalju, kõik otsad jäävad ripakile ning samas toimub nii kuratlikult vähe.
Romaani sisuks on peainspektor Jurkovski inspektsioonireis kosmosejaamadesse. Vaakumkeevitaja Jura, kes jäi perekondlikel põhjustel oma grupist maha, munsterdakse Zhilini käe alla praktikandiks ning laev lähebki kapten Bõkovi ja tüürimees Krutikovi kindlal juhtimisel teele...
Erireisi käigus avaneb Jurale (ja eelkõige romaani lugejale) panoraampilt teaduslik-tööstuslikust kosmosest, kus nõukogude inimesed teevad innustatult teadust ja hõlvavad kosmost ning lääne kapitalistid ahnitsevad varandusi ja kurnavad lihtsaid töölisi. Strugatskid on siiski piisavalt ausad ning kirjeldavad ka läänesüsteemi elanikke mitmest küljest... ja lurjuseid leitakse ka nõukogude poolelt. Kuid siiski on üldine pilt üsna mustvalge ja kommuunalik. Romaani miinuseks on ka see, et tegelased ei vestle, vaid kuulutavad üksteisele tõdesid.
Tuleb tunnistada, et romaani oli (hoolimata kõigist puudustest) siiski huvitav lugeda. Romaanis on ka väga võrratuid stseene ning ideid... Samas lugesin ma seda teksti alles teist korda ning niipea vist uuesti ei loe! Soovitada ei julge, kuigi IMHO tasub lugemist. Tegu on vajaliku tekstiga Strugatskite tulevikuajaloos ning Meistrite puhul on ka äpardused õpetlikud ja nauditavad!
