Jutustus on lõpetatud 1974 aastal ja ilmus samal aastal ajakirjas "Avrora". 1976 trükiti ära kogumikus "Nezrimõi most", mis ilmus Leningradis. Võrreldes vendade Strugatskite tavaliselt üpris lihvitud toodanguga, jätab pisut toore ja viimistlemata mulje. Lugu Gigandast, mida on progressoriseeria lugudes tihti mainitud, ja eriüksuse eliitsõdurist. Noor poiss: tapja, professionaal, ideeline sõdur, kistakse vikatimehe haardest ja tuuakse Maale. Maa ja maalased tema pilgu läbi. Iroonia on mõlemasuunaline! On häid kohti ja teemasid mida (minu arvates) võinuks paremini arendada (näiteks pseudohomo). Pisut nukra alatooniga jutustus, millest jääb väsinud mulje. Lõpp võib (ideoloogilistel põhjustel) kedagi vihastada. Panen "kolme": saab ka paremini!