Minu arvates iseloomustab seda raamatut üks romaanis kõlanud teooria: selles on mingi süsteem, ainult, et meie ei saa sellest aru, mis süsteem. Mulle jäi mulje, et ka autor ise ei saanud sellest süsteemist päris hästi aru. Kõik tegelased olid surmkindlalt veendunud, et tegemist on mingi väravaga teise maailma. Väga hea. Aga mis seos oli sellel nende ajavärkidega? Jäi kripeldama tunne, et alguses oli autoril idee seoses ajaga, hiljem aga tuli mõte väravast ja siis (sest loogiliselt võttes asi ei klappinud)segas nad kokku ning seletas seda kõike segase süsteemiga, mida inimeste mõistus ei võta. Ja ei võtnudki. Miks oli tarvis klme klouni, kui ometi oli olemas sadu täisväes druiide? Mingi stamp, et peab tulema keegi väljastpoolt? Kuid seda ei põhjendatud millegagi. Tegelased olid samuti imelikud. Inimlikult nad igatahes ei käitunud. Tundus, et kõigil meestegelastel, (peale turvamehe) olid närvid ammu krussis ja nii nad muudkui (ilmaigasuguse arusaadava põhjuseta) vihkasid või ei sallinud üksteist. Ka nende muu käitumise mõistuslikkus jättis soovida: mida võitis F. sellega et end sinna torru heitis? Mulle jäi küll mulje, et oleks täiesti piisanud ka augu serval mediteerimisest või, (nagu ajakirjaniku puhul), ajutisest teadvusekaotusest. ja miks pidid sõjaväelased korraldama rannal veresauna? Nende töö oli ju druiide kaitsta. Druiidid läksid ära, miks sõjaväelased ei taganenud? Jäid asja eest, teist taga rannale... Ja viimaks muidugi stambid: sõjavägi oma katsetega luua ülirelva, poolhullud teadlased (soovitavalt kurjad), piiramatute volitustega tagaajaja. Mõttetu raamat. Ebausutav ja ideevaene. Ainus mida kiita, oli ajavärk, kuid see oli vaid efektitsemine, ilma sügavama sisuta. Üldse ilma sisuta.
