(romaan aastast 1907)
eesti keeles: «Raudne kand», Tallinn, ERK, 1955
Nii et siis ühiskonnakriitiline vasakpoolne teos, keskseks kangelaseks tegelane, kes on mõeldud ülimalt positiivsena, kuid mõjub ülbe tühise käratsejana. Eriti naljakad olid fiktiivsed allmärkused, mis peaksid nagu olema selgitused ideaalses ühiskonnas, mõjusid aga `1984` maailma kuuluvana. Raamat ei haaranud kaasa, ei köitnud ja ei olnud loetav.
Küll aga tahaks vaielda Atsi väitega, et London kuulub kategooriasse useful idiots... Nimelt suri London juba 1916 aastal maha ning käesoleva romaani kirjutas aastal 1907. Iga teost tuleb vaadata selle aja kontekstis ning 1907. aastal ei saanud ei London ega keegi teine teada kübetki sellest, mida teame meie 21. sajandi alguses. Ei saanud teada, et suure osa tema poolt kirjeldatud lihtsa inimese vägistamisest viib maailma teises otsas ellu just toosama revolutsionääride seltskond, keda ta ülistab... Külma sõja aegsed kasulikud idioodid olid inimesed (ja neid polnud ka mitte vähe), kes juba pärast vene revolutsiooni õudusi või nende ajal ikka aru ei saanud, kustpoolt tuul puhub. London oli lihtsalt kapitalistliku süsteemi ebaõigluses veendunud fantast.