Taas üks küsitav raamat eesti keeles. Kui lõpuni aus olla, siis hinde andmisel tekkis mul tõsiseid kõhklusi... raamat polnud ju eriti hea, tõlge oli kehv ja lühendatud. Kuigi ma ei saa aru, miks peaks (eraldiilmuvat) raamatut lühendama. Kas see maksimum 100 lisalehekülge oleks kirjastuse pankrotti viinud? Või oli tõlkija sedavõrd abitu, et ta tõlkis üle lõigu (süzhee ju hüples), või arvas kirjastajahärra Kurmet, et ta teab paremini, missugune üks ulmeromaan olema peab? Autori kasuks räägib aga asjaolu, et see teine tekst (üks lühijutt), mida ma temalt lugenud olen, oli võrratu. Tundus, et romaani on üsna võikalt kohitsetud: ühe üsna keskse tegelase (selle poisikluti) romaanis viibimine oli - kergelt öeldes - põhjendamatu. Sisust. On mingi üsna luksuslikus stagnatsioonis elav tulevikulinn. Linna asukad on sihukesed hellikud ning ka muidu üsna soodad tegelased. Siis saabub kosmosest mingi plehkupannud monstrum (flugerlane). Saabub veel mingi enigmaatiline võõras, keda linnaisad kohe püüdma kipuvad... noh selge on ka see, et kui keegi selle monstrumi kord nülib, siis on see just antud võõras. Tõtt öelda, kallutas hinde nelja poole just raamatu üsna van Vogtilik lõpp: palju esmapilgul seostamatut keerdub oluliseks puntraks kokku. Seetõttu pole see võõras (meelde tuli, Kam Shar oli ta nimi) linna ainuke päästja, mitmed tegelased, kellelt lugeja seda ei oota ning kes ka ise enda kohta seda ei oska arvata, annavad lõpumadinas oma panuse. Muide, mõned romaani illustratsioonid on väga head, aga vaid mõned!