Õnnetu armastuse eest provintsi põgenenud arst võetakse vastu pidulikult ja rõõmuga. Pärast seda hoiatab kohaliku haigla peaarst, kelle näol on näha pikaaegse võitluse jäljed – kaasasündinud väärikus ning tugev iseloom võtavad seal mõõtu alkoholi, magamatuse ja rahapuudusega, uustulnukat neljasilmavestluses, et kui tuleb tema juurde üks ja hakkab kuhugi kutsuma, siis pole vaja minna. Isegi ust pole vaja avada. Ja karta pole samuti vaja…
Selline aus ja inimlik lugu liialt etteaimatava ja väljavenitatud lõpuga.