On üks teater, mis valib ise välja etendused, mida temas näidata tohib. Kuulus teater, parim teater, kuhu pürgib iga lavastaja, iga näitleja. Pürgib ja kardab, sest teatri valikud on karmid ja südametud ning näitlejad, kes talle ei meeldi, satuvad enamasti haiglasse või hullumajja. Kõik teavad seda, ent ometi on ahvatlus tohutu – tõusta tippu, olla parimatest parim…
Kurguni allegooriat täis (kindlasti võib lugu võtta ka lihtsalt kui lugu, üritamata end ridade vahele litsuda ja varjatud mõtet otsida, sest mõnikord ongi koer lihtsalt koer, :) ) ja väga hästi kirjutatud jutt, mille teema mind paraku külmaks jättis ja seega ei saa ma maksimumhinnet välja käia… mõtteid tekitab lugu küll... ja jääb meelde... hea lugu, olgu korratud...