Poisid mängivad korvpalli. Reeglid on karmid – mõlemal meeskonnal on juht, kes mängu kõrvalt vaatab ja viskehetkel vastasmeeskonna mängijat segab – viskab kiviga kuklasse, noaga selga või midagi hullemat... Aega ei ole, surma ei ole, puhkust saab vaid dushiruumis tulikuuma vee all... Ja mängima peab, sest muidu arvatakse meeskonnast välja ning kukud sisse üldistel alustel...
Ülikarm lugu, mis end aeglaselt avab, vihjeid annab ja pikkamisi lahti kerib. Järjekordne meistritöö Djatshenkote sulest. Sattus silma, et lugu kandideerib ka Interpressconi preemiale lühivormi kategoorias. Võiks auhinna saada küll, sest olen (usutavalt) parimat osa kandidaatlugudest lugenud ja need on kõik nõrgemad olnud. Isegi Gromovi lood, millest üks ikkagi vast võidab. Maitseasi.