Samamoodi segased lood on žanriga -- oleks nagu puhas fantasy: mõõgad, maagilised jubinad ja siis äkki partsatavad sisse skafandrites blastritega tüübid ja ajas rändamine. Mine võta siis kinni, kes, mis ja kas.
Nimitegelane ehk Sajakordne (!) on hulkur, tapetute hingi endasse imeva mõõga omanik ja üldse üks kummaline kuju, kes endale eesmärgiks seadnud maailma kõiksugu inimsaastast vabastada. Juhus viib ta kokku tibiga, kelle nahal on kujutatud kogu maailma kaart. Kui tibi end kasvõi kriimustab, toimub nahakaardile vastavas pärismaailma kohas hävitavaid kataklüsme. Eeeee, jah, aga mis siis saab, kui tibi surma saab?
Süžee käib (võiks öelda paljukordselt ja) spiraalselt ümber Sajakordse ja tibi kohtumise. Üks kord, teine kord, kolmas kord, lõpuks suubub... ei saanudki õieti aru, mis võõrsõna selle iseloomustamiks kasutada -- metafüüsika? Natuke liiga udune, et kõrgeimat hinnet anda.