Djatšenkode kohta suht lihtsakoeline muinaslugu, mis siiski omab ehtDjatšenkolikult sügavale peidetud ja kogu loole hoopis teise värvingu andva sõnumi. Pea esimesed kaks kolmandikku on loetavad ka ainult puhta lastefantasy`na, viimases kolmandikus... ütleme nii -- igaühele vastavalt tema isikliku kõlvatuse astmele.
Vaskkuningas on müütiline figuur, kes hea meelega võtab vastu ohvreid, nende eest heldelt tasudes. Ja selleks pole üldse vaja midagi erilist: ütled "Vaskkuning, Vaskkuning -- võta, mida mul pole vaja ja anna vastu, mida ihaldan!" Süües ju teatavasti kasvab isu ja nii saabki esimestest häda sunnil ohverdatud leivakoorukestest ja küünlaleegist lõpuks oi-oi kui suur maailmamastaabis oht. Seejuures peategelase tõusmine orjapoisist võimsaks valitsejaks on ju iseenesest mõistetav.
Suur tükk ajab suu lõhki! ütleb rahvasuu ja Djatšenkod on selle tõenduseks väärt teksti kokku pannud.