"Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus" on tekst, mida mõni purist ilmselt ulmeks peaks. Ka venelastel endil on üsna mitmesuguseid arvamusi, sellest kuipalju mahub Vadim Shefneri proosa termini fantastika alla. Minu arvamus on, et on ulme küll. Peamine on see, et Shefneri tekstid on ka hea ulme. Samas on Shefneri tekstid ka samaaegselt ulmekirjanduse (vist ka Shefneri enda) paroodia. Kel naljasoont on see PEAKS kindlasti lugema. "Viie veaga noormees..." on tüüpiline Shefneri tekst. Ütleks veel nii, et tal on ka veel tugevamaid... Raamatu omapäraks on ehk tavalisest pisut teravam nõukogudevastasus. Või tundub see mulle? Igatahes on seda teksti Shefneri arvukates venekeelsetes ulmekogudes vähem taastrükitud, kui teisi samasuguseid. Sisu? On kaks venda: üks geenius, teine viie veaga. Selle viimase elust ongi see lühiromaan. Oma eluteel kohtab see viievealine igasugu hulle leidureid ning muid talente ning leiab oma õnne. Lugege! Kasvõi seetõttu, et siis saate teada, kuidas tulevasest ajast materiaalseid esemeid valmistada. Iseäranis hoiatav kirjasõna igat masti taskufilosoofidele.