Lugudele, mida leida võib, pole suurt midagi ette heita. 30-st jutust 27 puhul ma mõistan, miks need avaldati - seda ka siis, kui hinne on "2" või "3". Kaks juttu on ilmselgelt liiga nirud ja tulnuks välja jätta (Niveni "Cloak of Anarchy" ja Schlenki "Silicon Muse"), aga pole ka mingid erilised õnnetused. Mispärast aga selliselt kirjanikult nagu Gene Wolfe otsustati antologiseerida abitu jamps, mis tasemelt vastab omaaegsele "Jutulaborile", jääb täiesti arusaamatuks. Kui 90%-ga valitutest võib siiski enamvähem rahul olla, pole põhjust väga viriseda.
Küll aga teeb nõutuks tõsiasi, et nähtavasti sihilikult on välja jäetud kõik Ameerika Suured - Bradbury, Anderson, Heinlein, Asimov. Ometi teatab koostaja eessõnas, et eesmärgiks on just Anglo-Ameerika 20. sajandi ulmest ülevaate andmine. Niisuguse seatembu eest lausa peab hinde maha võtma.