Ulmekirjanduse BAAS - Andrei Balabuhha

Arvustused (7)

22.03.1998, kell 06:19

Autori debüütjutt!!! Üks väheseid alternaativajaloolise kallakuga ulmejutte endises Nõukogude Liidus. Jutu teemaks on Minimaalse Vajaliku Muutuse tegemine, et päästa hävingust terve planeet... planeedi nimi on Maa ning päästjad pole inimesed. Kõige olulisem on aga see, et planeedi päästmise nimel tuleb tappa üks Maa geniaalsemaid teadlasi... Võrratu lugu!!! Natuke võiks ette heita selle ulmebutafooria liigset kuhjamist ning ka liigseid (ning antud juhul absoluutselt mittevajalikke) anglitsisme, aga see oli siiski autori esimene tekst ning aasta oli alles 1967. Viis mis viis!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Siim Espenberg

13.08.1998, kell 09:58

Kogumiku parim jutt. Ei tea, mis olendid selle Maa siiski päästsid. Kusjuures jutu mõte ei peitunud Maa päästmises ja hoiatuses, et ennast õhku lasta pole siiski mõtet, vaid hoopiski selles, kas tohib siiski ühte inimest tappa, et päästa ülejäänud miljoneid. Vägagi hea probleemiasetuse ja aktuaalsusega jutt. Pealegi hästi kirjutatud. Vene ulmejuttudest, mis eesti keelde tõlgitud üks parimaid. Ulmebutafooria oli minu meelest omal kohal. Hinne saab olla ainult "viis".

Teksti loeti eesti keeles

Tundmatu Arvustaja

29.08.1998, kell 05:54

"Sa ei jõudnud..."

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

26.01.2001, kell 16:07

Kristjan Rätsep

4.03.2002, kell 13:15

Kirjutan alla Siim Espenbergi arvamusele, tõesti kogumiku parim jutt.

Teksti loeti eesti keeles

Tarmo Õuemaa

18.09.2011, kell 21:40

Mööda ilmaruumi sõidavad mõistuse kaitseteenistuse ristlejad ja otsivad planeete, millel on jälgi mõistusega liikidest, kes on hävinenud. Siis rändavad minevikku, teevad kindlaks, kuidas ja mis on hävingu põhjustanud ja teevad kusagil vajaliku muudatuse, et häving ära hoida. Ega pole lihtne töö. Teema on üleekspluateeritud, aga Balabuhhal on see mõnusas nukras stiilis kirja pandud.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

21.11.2016, kell 14:18

Debüüdi kohta lootustandev, aga suures plaanis kehvapoolne - ja mitte ainult vähese originaalsuse pärast. See, kuidas alguses planeeti vaadeldakse ja ülessulanud kivide pärast vaat' et luulevormis kurvastatakse ning pärast ei vaevuta sekkumisega taastatud tsivilisatsiooni kohta suurt midagi ütlema (pidi ju see ju äkitselt tulnukate käeulatusse ilmuma, koos planeetidevaheliste lendude ja kõige muuga!), ei avalda erilist muljet. Kogu võimaliku ajaparadoksi küsimus jääb ka ära.
Samal teemal kirjutas Asimov "Igaviku lõpu" juba 1955. aastal. Loomulikult ei süüdista ma Balabuhhat plagiaadis, aga kui tuli ühele Leningradi poisile 12 aastat hiljem pähe samu ideid arendada, mis siis ikka... Tuli, siis tuli, tubli poiss, aga millest siin vaimustuda...?

Teksti loeti eesti keeles

Andrei Balabuhha

10.04.1947–02.12.2021

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Andrei Balabuhha ·

Lisavahendid:

Andrei Balabuhha

10.04.1947–02.12.2021

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Andrei Balabuhha ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: