Raul on üldiselt oma arvustustes juttude sisust juba aimu andnud, mistõttu ei hakka seda üle kordama. Kinnitan ainult, et koomilisi juhtumisi, huvitavat ulmetehnoloogiat, korralikke taplusi ja omapäraseid ühiskondlikke eksperimente leiab sellest Anvili romaanist kamaluga. Jutustamisstiil on autoril ka mõnusalt sorav ja tegevus on päris kiire, nii et lugu saab väga kiirelt otsa. Eriti lõbusad ja nauditavad on muidugi episoodid, kus hertsog Vaughnan oma kaaskonnaga asju paika paneb.
Sellel, et tegevuse tempo on nõnda kiire, on muidugi ka omad vead. Mulle näib, et autor on ehk veidi liialt vähe aega ja kirjapulka kulutanud sellele, et näiteks planeeti või kas või linna, kus toimub põhiline mürgel, kirjeldada. Nii jääb lugu sisu poolest veidi õhukeseks, kuna see maailm ei tundu piisavalt "käegakatsutav". Kokkuvõttes on see aga igati väärt teos ja minu esmatutvus Anviliga paljulubav.