Taas tuleb nentida tõika, et Nõukogude Eesti kirjastamismasin astus ühte sammu muu maailmaga... samaaegselt ilmusid Josef Nesvadba jutukogud ka inglise, vene, saksa ning teistes suuremates ning märksa olulisemates ulmekeeltes. Või oli see kõik lihtsalt Leo Metsari teene?.. tagantjärgi on juba raske asjasse selgust tuua. Igatahes on Leo Metsari teene hea tõlge ja hea valik... olen lugenud veel üsna paljusid Nesvadba jutte vene, inglise ja tshehhi keeles... ning nende lugude kõrval on eestikeelne valik ikka tõeline tipptegu!
Soovitan see vihik kindlasti üles otsida kõigil neil, kelle jaoks ulmekirjandus on midagi enamat kui ameerika lipuvärvides kosmos ning totakad robotid ja juhmid ajarändurid, nendel kelle jaoks ulme on ka filosoofia ja maailmanägemine... ning kelle jaoks ei piirdu ulmekirjandus vaid näivkorrektsete fantastiliste hüpoteeside väljamõtlemisega.