Aastal 2004 ilmuvad igale poole üle Maa teatavat laadi Tulimunad. Need ripuvad paari meetri kõrgusel, ei tee midagi, lihtsalt on. Ükski katse nendega midagi ette võtta, neid uurida, ühenduda või muud moodi selgust saada ei vii sihile. Jutu tegevus on aastal 2034, kui tulimunad on muutunud inimese maailmapildi integreerunud osaks. Pole teada, mis nad on, aga nad on. Inimene ei oska tavalist loodusmaastikkugi enam ilma rippuva tulimunata ette kujutada; nendel on oma koht kõikidel maalidel, filmides jne. Jutu suurim õnnestumine ehk ongi see, kuidas need tulimunad on kujunenud osaks argipäevast. "Viit" ei tahaks anda sellepärast, et nagu paari lehekülje järel arvata ongi, ei kavatse autor jutu lõpuks tulimunade saladust lahendada. Natuke liiga lihtsaks ja pretensioonikaks läks jutu lõpuosa. Aga päris huvitav tekst.