Meenutas kuidagi Gibsoni "Neuromancerit", kuigi ma ei tea miks. Ühist neis küll midagi ei olnud peale tunde, mis teos jättis. Mõlemad nad olid üsna modernistlikud, seda kindlasti, ja omamoodi head ka. Tegemist on aga hoopis teist sorti jutustusega, juba iidse looga kunstnikust, kes müüb maha oma hinge. Seekord ei nõua ta kunstnikult aga mitte annet, sest on ta ju niigi maailma tippklassi kuuluv koomiksimeister, vaid hoopis raha ja tunnustust. Raha ja tunnustuse ta ka saab ja veel üsna stiilsel moel. Ja ehk ei sõlmigi lepingut tema, vaid leping sõlmitakse temaga tänu talle juba lapsepõlvest külge jäänud harjumusele? Loos on parajal hulgal lahtisi otsi ja huumorit. Puhas viis see küll ei ole, ent m6nuga uuesti loetav palakene küll.