Paljulubav, mastaapne, ent hoobilt haaramiseks paraku segasevõitu jutustus iselaadsest kolooniast, mis elab tähelaevas (shipnest), mis ei saa hüperajami iseärasuste tõttu naasta kunagi Maale (earthnest) ega tegelikult üldse kusagile, kus nad juba viibinud on. Iseäralikku enam-vähem reaalajalist sidet suudetakse Maaga siiski säilitada, ent see ei paista kirjelduste põhjal palju praktilisem ega informatiivsem kui juhuslik astraalprojektsioon. Sündmusi edastatakse tähelaeva arhivaar-poeet Isaki päevikukannete kaudu. Kahjuks pole poeet, nagu tavalisest teravama tegelikkustajuga kunstiinimesed enamasti, päris terve, või hakkab nõnda tunduma teistele laevnikele pärast seda, kui Isak hakkab kanaldama "Antarese vaimu", väites, et hiidtäht suhtleb temaga telepaatilis-astraalselt (noh, samamoodi nagu suheldakse Maale jäänutega).
Kui üldiselt on lühemavormilisest kirjandusest mu lemmikud just kontsentreeritult sisu- ja ideetihedad äkkrünnakud, siis antud juhul olen sunnitud nentima, et teksti tihedus muutus üsna kiiresti kurnavaks. Lugu pole ju tegelikult halb ja selles esineb mõtteid, analüüse ja seisukohti, millele olen nõus kohe ja õhinal kahe või enama jäsemega alla kirjutama, ent minu jaoks on selle suhteliselt põgusasse mahtu surutud natuke liiga palju. Olen kindel, et ma ei saanud päris kõigest aru, mida obskuurne autor (koostaja andmeil on ilmumise hetkel 32-aastaselt härralt enne seda novelli ilmunud vaid üks jutt, "Carcinogenia" žurnaalis Winnipesaukee Journal, ning tundub, et pärast ei ilmunud enam midagi) öelda tahtis, aga üle lugeda kah ei viitsi.
Kui üldiselt on lühemavormilisest kirjandusest mu lemmikud just kontsentreeritult sisu- ja ideetihedad äkkrünnakud, siis antud juhul olen sunnitud nentima, et teksti tihedus muutus üsna kiiresti kurnavaks. Lugu pole ju tegelikult halb ja selles esineb mõtteid, analüüse ja seisukohti, millele olen nõus kohe ja õhinal kahe või enama jäsemega alla kirjutama, ent minu jaoks on selle suhteliselt põgusasse mahtu surutud natuke liiga palju. Olen kindel, et ma ei saanud päris kõigest aru, mida obskuurne autor (koostaja andmeil on ilmumise hetkel 32-aastaselt härralt enne seda novelli ilmunud vaid üks jutt, "Carcinogenia" žurnaalis Winnipesaukee Journal, ning tundub, et pärast ei ilmunud enam midagi) öelda tahtis, aga üle lugeda kah ei viitsi.