Kasutajainfo

Fred Hoyle

24.06.1915-20.08.2001

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Fred Hoyle ·

The Black Cloud

(romaan aastast 1957)

eesti keeles: «Must pilv»
«Horisont» 1967; nr. 1 - 1968; nr. 3

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.769
Arvustused (13)

Alguses oli ajakiri "Horisont" mille avanumbrist hakkas ilmuma üks SF lugu "Must pilv "nimi.See juhtus aastal 1967.Aga kuna enamuse mälu ei ulatu kaugemale paarist aastast polegi nagu m6tet siia midagi lisada. Viiega hindan ikkagi., äkki keegi loeb ka.
Teksti loeti eesti keeles

Leidsin kunagi maalt pööningult vana 'Horisondi', kus üks osa sellest loos sees oli. Pärast ei jätnud enne rahule, kui kogu maja kõik urkad olid läbi tuhnitud ja kõik osad käes. Tegu on täiesti omalaadse jutuga, Stanislaw Lemi 'Solarises' on ehk natuke sarnaseid ideid, aga mitte väga. Lühidalt sisust - juhuslikult satub meie Päikesesüsteemi külastama nn. Must Pilv, midagi kosmilise tolmu kogumi taolist, millel aga juhtumisi on olemas võrdlemisi kõrge intelligents ja laialdased tehnoloogilised teadmised. Kuna Pilv algul Maa elanikke märkamagi ei tee, toob olukord kaasa tõsiseid kliimamuutusi ja muid ebameeldivusi inimkonnale. Peamiselt kirjeldataksegi eri inimrühmade käitumist sellise sündmuse puhul, tähelepanu keskmes on väike teadlaste rühm, kellel õnnestub saavutada Pilvega kontakt. Jutus esineb üsna nauditavaid kirjeldusi, üldmulje on siiski selline, nagu peaks väike rühm sipelgaid inimesega läbirääkimisi, samal ajal, kui ülejäänud sipelgad teda hävitada püüavad. Hea jutt, kui kellelgi on sellele ligipääs, siis soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin eelnevat kommentaari ja imestasin. Naljaks küll, listis jahvatati teos läbi, kuid arvustamama polegi keegi kippun''d. Nüüd saab see viga parandatud. "Pilv" kuulub ulme teaduslikuma poole peale. Autori, professionaalse astronoomi, väited on kindlasti vaidlustatavad, aga huvitavad sellegipoolest. Meeldiv vaheldus lugudele, mis lähtuvad aksioomist: mõtlev olend peab olema selgroogne ja imetaja.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kummaline raamat: panen talle viie, aga tervikuna üle lugeda ei soovi. Üksikuid katkendeid loen küll, aeg-ajalt. Aga tervikut mitte!

Häirib autori üsna puine kirjutamismaneer ning tema tippteadlaslik ekstremism. Isiklikult küll ei arva, et tippteadlased on need kõige õigemad isikud ühiskonna juhtimiseks. Aga... kes teab!

Kuid lugeda tasub. Vinge oma aja ulmekirjanduse taseme näitaja. Selle tipupoolsema taseme, muidugi. Pilv ise on kah hea. Ning ka tõlge on tore. Mäletan, et lugesin koolieas «Noorte Häälest» intervjuud Peep Kalviga (tõlkija), kes ütles, et ulmet eriti ei hinda ning erandi teeks vaid «Mustale pilvele».

Neile, kes otsivad ulmekast teaduslikku tõepära ja toimuvate protsesside kuiva põhjendust.
Neile, kes ei salli mahedat meelelahutust.
Neile, kes tahavad, et kirjandus oleks humaanne.
Neile on «Must pilv» asendamatu lugemisvara.

Minu jaoks on tegu siiski ulmeajaloo hammasrataste vahele jäänud tekstiga. Kirjutamisaega teadmata ning tänapäeval lugedes oleks hindeks vaid nõrgapoolne neli... viie saab romaan eelkõige kirjutamisaastat arvestades ja ka selle eest, et tegu on oma ajastu ühe stiilse tekstinäitega. Ka minupoolsel nostalgial on oma osa, sest just selle romaani abil imbus noor ulmehuviline Jüri Kallas Pärnu Linnaraamatukogu lugejaks... lasteraamatukogus puudus «Horisondi» esimese aastakäigu esimene pool ning selle argumendiga vehkides pääses alaealine jõmpsikas Jyrka talle mitteeakohase kirjasõna manu!

Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles

Mnjaa, ka mina leidsin oma esimesed Musta Pilve katkendid kuskilt suvalisest kapipõhjast vanadest Horisontidest. Ja pärast käisin neid isa lugemiskaardiga Gorki raamatukogus tervikuna lugemas. Niiet omajagu nostalgiat on selles raamatus minu jaoks.. Aastake tagasi leidsin puhtjuhuslikult Rahva Raamatust tarvitatud raamatute letist originaali ja lugesin yle. Ei olnudki sugugi halvem kui lapsepõlvest meeldejäänu. Viie saab ta mult ehk põhiliselt tolle eelmainitud nostalgilisuse tõttu aga ka kiretul kombel hinnates on ta hea asi.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa minagi üle ega ümber nostalgilisest meeleolust, kui selle jutukese lugemist meenutan. Tõin raamatukogust koju 1967. aasta "Horisontide" komplekti ning lasin seejärel pahaaimamatult raamatukogul kahenädalasele puhkusele minna (elasin maal). No oli pettumus kui avastasin, et jutustus pooleli jääb. Ja oli vast ootamine. Romaan on kahjuks üks väheseid tõsiteadlase poolt kirjutatud ulmekaist. Fred Hoyle on ka teadlasena endale kummaliste ideedega nime teinud (näiteks mõttega mateeria pidevast isetekkimisest, millega ta Universumi paisumist seletada tahtis). Meeldis just nimelt kiretu suhtumine, millega Hoyle inimkonna allajäämist endast targemale kirjeldas. Ei mingeid pentsikuid kangelaspiloote ega meie magamistubadesse piiluvaid UFO-sid. Ainult suhtluse loomine kahe erineva maailmatüübi vahel. Kui inimestelgi oleks sama palju leplikust endast nõrgemate suhtes. Sest nagunii jäävad nemadki meile tavaliselt märkamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Paneb mõtlema. Ja kiretu stiil meeldib mulle küll - kirjeldab brittide tolleaegset (akadeemilist) õhkkonda ilmselt üsna adekvaatselt.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa minagi nostalgilist kummardust lapsepõlve suunas tegemata jätta.
Tegemist on mu noorusaja suviste koolivaheaegade alatise "kohustusliku" lugemisvaraga.

Ei usu, et ma ühtegi teist ulmejuttu 3-4 korda lugenud oleks. Ja et ta iga suvi aina uuesti lugeda kõlbas, siis pidi järelikult ikka väga hea lugu olema.

Teksti loeti eesti keeles

Mullegi on need "Horisondid" nii lapse- kui ka hiljem noorukipõlves korduvalt ette jäänud, paraku aga mitte kunagi tervikuna. Seetõttu olen ülimalt tänulik projektile "Horisont" digitaliseerida ja DIGAR-isse üles riputada - sain nüüd lõpuks terve loo läbi loetud.
Ega siin eelarvustajatele midagi lisada pole - hea lugu. Eriti kirjutamisaega arvestades. "Viite" siiski ei pane, sest kirjutamisstiil on tõepoolest puine, kubisedes tehnilistest üksikasjadest ning lausa valemitest, arvutustest ja joonistest. Samuti pole tegelased kuigi meeldejäävad - ausalt öeldes suutsin vaid Kingsley puhul meeles pidada, kes ja kust ta pärit on, kõik ülejäänud jäidki kuni lõpuni vaid nimedeks. Aga jah, idee on lool hea, nii et soovitan lugeda, kes veel lugenud pole.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019

Autorite sildid: