Nagu enamikes Hoyle’i romaanides, toimuvad ka selle sündmused lähitulevikus st. meile tuttavates ühiskonnnatingimustes. Loo peategelaseks on teadlane, kes toimib alati ning kõikjal õigesti, st. ebausutav üliinimene. Teos kuulub Hoyle’i armastatud katastroof- romaanide liiki. Seekord plahvatab meie galaktika tuum ning sealt lähtuv kiirgus põhjustab maakeral midagi tuumatalve taolist. Teadlasest peategelane oskab kõiki tagajärgi ette ennustada ja abinõud tarvitusele võtta. Teose nõrkuseks on autoritaarne inimesekäsitlus: jääb mulje, et teadlased kõlbavad igas olukorras juhtideks. Poliitikud, nagu ikka Hoyle’il, on allpool igasugust arvestust. Peategelasest Cameronist saab hävingule järgnenud maailmas klannipealik. See teos esindab oma puudustele vaatamata hardSF-i ning ka Hoyle’i paremikku. Olen seda lugenud mitu korda, peab lähiaegadel jälle lugema. Seepärast 4.